Ametiühingud protestivad muudetavate tundidega töölepingute vastu: kas töötajate sissetulek ja kindlustunne on ohus?
Riigikogu ees toimus esmaspäeval ulatuslik ametiühingute meeleavaldus, mille keskmes oli valitsuse plaan muuta töölepingu seadust ja lubada senisest laiemalt nn muutuvtundidega töölepinguid (muutuvtundidega töövõtt). Tegemist on ühe viimaste aastate kõige vaieldavama tööõigusliku muudatusega, mis puudutab potentsiaalselt kümneid tuhandeid töötajaid üle Eesti.
Muudatuse järgi võiks tööandja sõlmida töötajaga lepingu, mis garanteerib vaid 10 tundi tööd nädalas, ülejäänud töökoormus aga sõltub täielikult ettevõtte vajadustest. Ametiühingud hoiatavad, et selline süsteem võib viia ebastabiilse sissetuleku, suurenenud vaimse surve ja töötajate õiguste olulise nõrgenemiseni.
Valitsuse hinnangul loob muudatus ettevõtjatele suurema paindlikkuse, kuid kriitikud rõhutavad, et paindlikkus ei tohi tulla töötajate turvalisuse arvelt. Protestijate sõnum Riigikogule oli selge: eelnõu tuleb tagasi lükata.
Mis on muutuvtundidega tööleping?
Praegu lubab seadus teatud paindlikke töövorme, kuid need eeldavad siiski selgemat kokkulepet töökoormuse ja töötundide osas. Uue eelnõu järgi saaks tööandja määrata:
-
miinimumtundide arvu nädalas – vähemalt 10;
-
kõik ülejäänud tunnid oleksid muutuvad, sõltudes tööandja äranägemisest;
-
töötaja peaks olema valmis töötama ebastabiilse graafikuga, mille täpne maht võib nädalate kaupa kõikuda.
Seaduse pooldajate sõnul on see eriti kasulik valdkondades, kus töökoormus sõltub hooajast, klientide arvust või tellimuste mahust – näiteks toitlustus, jaekaubandus, logistika või koristusteenused.
Ametiühingute hinnangul loob see aga pretsedendi, kus majanduslik risk lükatakse täielikult töötaja õlgadele, samal ajal kui tööandja saab vältida seniseid kohustusi, nagu kindel töötasu või stabiilne töökoormus.
Ametiühingute peamine kriitika: sissetulek võib kukkuda 4 korda
Meeleavaldusel toodi välja konkreetne näide, mis on laialdaselt kõlapinda saanud:
Mõne töötaja sissetulek võib sellise lepingu puhul kukkuda kuni neli korda, jõudes ligikaudu 266 euroni kuus, mis jääb märkimisväärselt alla elatusmiinimumi.
Sellise stsenaariumi puhul saaks töötaja palka vaid 10 tunni eest nädalas. Kui tööandjal pole lisatunde pakkuda, jääbki töötasu minimaalseks.
Tööelu spetsialistide sõnul on tegemist reaalse riskiga, eriti sektorites, kus töökoormus on niigi ebastabiilne. Sageli on need just madalapalgalised töötajad, kelle igakuine eelarve on niigi pingeline.
Miks ametiühingud leiavad, et muudatus süvendab ebavõrdsust?
Ametiühingute hinnangul on eelnõu olemuslikult vastuolus tööturu pikaajaliste eesmärkidega. Nende peamised argumendid:
1. Sissetuleku ebastabiilsus suureneb
Töötaja ei saa planeerida oma kuutulu, mis teeb keeruliseks:
-
üüri ja arvete tasumise,
-
laenukohustuste täitmise,
-
pere-eelarve planeerimise,
-
igapäevase toimetuleku.
Ebakindel töötasu võib töötajate hinnangul suurendada ka stressi, ärevust ja tööga seotud pinget.
2. Vaesusriski kasv
Kui inimese sissetulek sõltub täielikult tööandja poolt jagatud töötundidest, muutub töötaja majanduslik olukord äärmiselt haavatavaks. Ametiühingute sõnul võib sellele järgneda nähtav:
-
töötajate vaesumine,
-
sotsiaaltoetuste vajaduse kasv,
-
riigile langev suurem koormus.
3. Ebavõrdne jõupositsioon töösuhtes
Ametiühingud hoiatavad, et töötaja muutub liiga sõltuvaks tööandja heatahtlikkusest:
„Kui töötaja teab, et rohkem tunde antakse neile, kes ei kurda, ei küsi puhkust ega küsi palgatõusu, siis tekib oht, et inimesed hakkavad oma õigusi kartma kasutada.“
4. Töö–pereelu tasakaal halveneb
Ettenägematu tööaeg tähendab seda, et:
-
lapsevanemad ei saa planeerida lastehoidu ega trenni,
-
töö- ja puhkeaeg muutub ebastabiilseks,
-
töötaja elu muutub tööandja graafikust sõltuvaks.
5. Töökeskkond muutub ebaturvalisemaks
Ebastabiilne graafik võib viia selleni, et töötaja tunneb pidevalt survet olla „ooterežiimil“, mis pikemas perspektiivis viib läbipõlemise riskini.
Valitsuse seisukoht: ettevõtjatele on vaja rohkem paindlikkust
Eelnõu kaitsjad rõhutavad, et Eesti majandus on muutumas ja tööturg peab olema konkurentsivõimeline. Majandus- ja tööminister on selgitanud, et:
-
muutuvtunnid aitavad ettevõtetel raskel ajal ellu jääda,
-
töökoormus ei ole paljudes sektorites stabiilne,
-
paindlik leping võimaldab töötajaid üldse mitte koondada,
-
see suurendab võimalust hoida töösuhet ka keerulistel perioodidel.
Valitsus rõhutab, et tegemist ei ole sundusliku lepingu liigiga – tööandja ja töötaja peavad mõlemad sellega nõustuma. Ametiühingud aga märgivad, et madalapalgalistel töötajatel on sageli vähe võimalusi tingimusi läbi rääkida.
Kuidas muudatus mõjutaks tööturgu? Analüüs ja prognoosid
Eesti tööturg seisab niigi mitme väljakutse ees: madal tootlikkus, tööjõupuudus, inflatsioon ja sektoriaalsed kõikumised. Eksperdid näevad uues eelnõus nii potentsiaali kui riske.
Võimalikud positiivsed mõjud
-
Suurem paindlikkus sesoonsetel töödel
-
Ettevõtete väiksem surve koondada töötajaid
-
Võimalus palgata inimesi osalise koormusega projektipõhiselt
-
Kiirem reageerimine majanduslangusele
Võimalikud negatiivsed mõjud
-
Madalapalgaliste haavatavus kasvab
-
Töötajate vaesus suureneb
-
Ebastabiilne sissetulek piirab tarbimist
-
Pikaajaline mõju töötajate tervisele ja heaolule
-
Suurem sotsiaaltoetuste vajadus
-
Ebavõrdsed töötingimused, kus riskid lükatakse töötaja kanda
Mitmed tööõiguse eksperdid rõhutavad, et pikemas perspektiivis võib selline mudel hoopis pidurdada Eesti majandust:
„Kui töötajate kindlustunne väheneb, väheneb ka nende tarbimine. See omakorda mõjutab ettevõtteid, kes väidavad, et vajavad paindlikkust. See on nõiaring.“
Ametiühingute nõudmine: eelnõu tuleb tagasi lükata
Meeleavaldusel esitasid ametiühingute esindajad Riigikogule ametliku pöördumise, milles nad nõuavad, et:
-
eelnõu tuleb tagasi saata majandus- ja sotsiaalkomiteele,
-
valitsus peab koostama töötingimuste mõjuanalüüsi,
-
seaduseelnõusse tuleb lisada selged piirangud, mis tagaksid töötajatele minimaalse kindlustunde.
Ametiühingud rõhutavad, et nad ei ole paindlike töövormide vastu, kuid muudatus peab sisaldama tasakaalu tööandja paindlikkuse ja töötaja sotsiaalse turvalisuse vahel.
Miks see teema puudutab suurt osa Eesti töötajatest?
Statistika näitab, et ligikaudu 70 000 inimest töötab valdkondades, kus töökoormus on juba praegu ebastabiilne:
-
kaubandus
-
toitlustus
-
turism
-
logistika
-
koristusteenused
-
klienditeenindus
Need on valdkonnad, kus töötasu on sageli niigi madal, töötajaskond noor või vähekindlustatud ning paljud töötavad osalise tööajaga.
Kui sellistes sektorites muutuvad muutuvtundidega lepingud normiks, võib ebastabiilsus muutuda süsteemseks.
Kuidas muudatus mõjutab tööandjaid?
Ka tööandjate seas on arvamused jagunenud.
Pooldajad näevad eeliseid
-
võimalus kiiresti kohanduda turumuutustega,
-
väiksem risk keerulisel ajal kuludega hätta jääda,
-
paindlikum ressursikasutus,
-
töötajaid ei pea koondama, kui tööd ajutiselt vähem.
Kriitilised tööandjad hoiatavad
-
töötajate motivatsioon võib langeda,
-
kvalifitseeritud töötajaid ei õnnestu selliste tingimustega hoida,
-
ebastabiilsed graafikud tekitavad töökorralduses kaost,
-
tööandja maine võib halveneda.
Mitmed tööandjad on juba märkinud, et ebastabiilse tööaja mudel ei sobi neile, kes soovivad pikaajaliselt lojaalset meeskonda.
Kuidas see teema seostub Eesti töö- ja majanduskeskkonnaga laiemalt?
Eesti tööturg on viimastel aastatel liikunud suurema paindlikkuse poole. Kaugtöö, projektipõhine töö ja osalise koormusega töö on muutunud tavalisemaks. Kuid eksperdid hoiatavad, et paindlikkus ei tohi muutuda töötaja jaoks riskiks.
Euroopa Liidu tööõiguse põhimõte näeb ette, et:
-
töötajatele peab olema tagatud prognoositav tulu,
-
töölepingu tingimused peavad olema läbipaistvad,
-
töötaja peab teadma, milline on tema minimaalne töökoormus.
Ametiühingud väidavad, et valitsuse pakutav eelnõu läheb neile põhimõtetele vastuollu.
Mis saab edasi?
Riigikogu arutab eelnõud lähinädalatel uuesti. On võimalik, et muudatus saadetakse tagasi komisjoni, kus seda täiendatakse. Samuti ei ole välistatud, et protestide surve ja avalik arvamus mõjutavad poliitikute lõplikku otsust.
Ametiühingud on teatanud, et jätkavad vajadusel meeleavaldusi ja avalikku teavitustööd, kuni nad näevad, et töötajate õigused on kaitstud.
Kokkuvõte
Muutuvtundidega töölepingute eelnõu on tõstatanud ühe olulisema tööõiguse arutelu viimaste aastate jooksul. Valitsus püüab luua paindlikumat tööturgu, kuid ametiühingud hoiatavad, et paindlikkus ei tohi muutuda töötajate ebakindluseks ja vaesusriski kasvuks.
Ametiühingute seisukoht on konkreetne:
eelnõu tuleb tagasi lükata ja töötajate kaitse tagada tugevamate garantiidega.
Kuidas Riigikogu lõpuks otsustab, mõjutab otseselt tuhandeid Eesti töötajaid, nende sissetulekut ja elukvaliteeti.
