Rasedus, sünnitus ja puhkused Eestis: mis, kus, millal ja kui palju makstakse

(emapuhkus + vanemapuhkus + vanemahüvitis)

---

0) Süsteemi põhiloogika (et mitte segadusse sattuda)

Eestis koosneb nn „dekreet“ tavaliselt kahest erinevast osast:

• Puhkus tööandja juures (puhkus) – see on õigus ajutiselt mitte töötada, töökoha säilimine jne.

• Rahaline hüvitis (hüvitis) – see on riigi poolt makstav toetus (Sotsiaalkindlustusameti – SKA – kaudu).

Need on omavahel seotud, kuid ei ole sama asi.

---

1) Terminoloogia (sõnastik)

A) Ema vanemahüvitis – „ema vanemahüvitis“

Rahaline hüvitis, mida makstakse ainult emale lapse sünniga seoses.
Põhireeglid:

• Töötavale emale – kuni 100 kalendripäeva.

• Mittetöötavale emale (kui enne EDR-i ei ole töösuhet, mis annaks õiguse hüvitisele) – 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.

• Hüvitise saamise perioodil ei ole lubatud töötada töölepingu alusel ega avalikus teenistuses.

---

B) Emapuhkus – „ema puhkus“ (tööandja juures)

See on puhkus, mis käib koos ema vanemahüvitisega töötava ema puhul.

• Töötaval emal on õigus kuni 100 kalendripäevale, mis on seotud eeldatava sünnitähtajaga (eeldatav sünnitähtaeg – EDR).

• Praktiline tähendus: ema on ametlikult töölt eemal ning saab samal ajal ema vanemahüvitist.

---

C) Isa vanemahüvitis – „isa (või teise vanema) hüvitis“

• Õigus 30 kalendripäevale.

• Võib kasutada 30 päeva enne EDR-i kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

• Hüvitise saamise ajal ei tohi töötada töölepingu alusel ega avalikus teenistuses.

---

D) Isapuhkus – „isa puhkus“ (tööandja juures)

Puhkus tööandja juures, mis on vajalik töötavale isale selleks, et ta saaks seaduslikult töölt eemal olla ajal, mil ta saab isa vanemahüvitist.

---

E) Jagatav vanemahüvitis – „jagatav vanemahüvitis“

Peamine ja „pikem“ hüvitis, mida saab vanemate vahel jagada.

• Tavaliselt kasutatav alates lapse 31. elupäevast kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

• Kestus: kuni 475 päeva (mõnel juhul võib olla pikem – vt allpool).

• Võimalik planeerida päevade kaupa, muuta hüvitise saajat ning teatud tingimustel olla lühiajaliselt hüvitise saamisel mõlemad vanemad samaaegselt (SKA reeglite järgi).

• Alates 01.01.2026 ei ole hüvitise saamise ajal sissetulek piiratud ja hüvitist ei vähendata sõltumata tulu suurusest.

• Oluline piirang: jagatava vanemahüvitise ja vanemapuhkuse ajal ei tohi kasutada lapsepuhkust („lapsepäevad“) ega puudega lapse vanema lapsepuhkust.

Jagatava vanemahüvitise saamine ei eelda vanemapuhkusel viibimist ning hüvitist võib saada ka töötamise ajal.

---

F) Vanemapuhkus – „vanemapuhkus“ (tööandja juures)

• Õigus vanemapuhkusele kehtib kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

• Töötaja peab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitama 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

---

2) Ajaskaala: millal võib puhkusele jääda ja kui kauaks

2.1. „70–31 päeva enne EDR-i“ – kõige olulisem ajavahemik

SKA ja tööõiguslikud selgitused langevad kokku praktilises soovituses:

• Emapuhkusele on mõistlik jääda 70–31 kalendripäeva enne EDR-i.

Põhjus on lihtne: emapuhkuse alguskuupäev mõjutab otseselt, kas pere kaotab hüvitise päevi või mitte.

---

3) Kolm stsenaariumi ema jaoks (ja kuidas mitte kaotada päevi)

Stsenaarium 1 – ema jääb emapuhkusele täpselt 70 päeva enne EDR-i

• Emapuhkus / ema vanemahüvitis: 100 päeva (70 enne EDR-i + 30 pärast EDR-i).

• Seejärel algab tavaliselt jagatav vanemahüvitis.

---

Stsenaarium 2 – ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne EDR-i

(paindlik variant ilma pere kogupäevade kaotuseta)

Siin on oluline nüanss:
ema poolt kasutamata jäänud päevad kantakse üle jagatavasse vanemahüvitisse ja pikendavad selle kestust.

SKA ametlik näide:
Kui ema alustab emapuhkust 31 päeva enne EDR-i:

• ema saab 61 päeva (31 enne + 30 pärast),

• „kasutamata“ jääb 39 päeva,

• jagatav vanemahüvitis pikeneb 514 päevani (475 + 39),

• isal on lisaks 30 päeva,

• kokku saab pere 605 päeva hüvitisi (61 + 514 + 30).

---

Stsenaarium 3 – ema jääb emapuhkusele 30 päeva enne EDR-i või hiljem

(siin kaovad päevad reaalselt ära)

Kui ema alustab emapuhkust 30 päeva enne EDR-i või hiljem, siis:

• varasemaid kasutamata päevi EI kanta üle jagatavasse vanemahüvitisse.

SKA ametlik näide:
Kui ema alustab 29 päeva enne EDR-i:

• ema saab 59 päeva (29 + 30),

• jagatav vanemahüvitis jääb 475 päeva peale,

• isal on 30 päeva,

• kokku 564 päeva, mis on vähem kui 605.

SKA järeldus:
et mitte vähendada pere hüvitiste kogumahtu, peaks ema alustama emapuhkust vähemalt 31 päeva enne EDR-i.

---

4) Isa / teine vanem: millal kasutada 30 päeva ja mida arvestada

4.1. Kasutamise periood

• 30 päeva võib kasutada 30 päeva enne EDR-i kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

• Päevi võib kasutada järjest või osade kaupa, kuid neid ei saa teisele vanemale üle anda.

---

4.2. Töö ja tööandjad

• Hüvitise saamise ajal ei tohi töötada töölepingu alusel ega avalikus teenistuses.

• Kui isal on mitu tööandjat, tuleb isapuhkusele jääda kõigi tööandjate juures.

---

4.3. Tööandja teavitamine ja keeldumise õigus

• Seaduse järgi tuleb tööandjat isapuhkusest teavitada 30 kalendripäeva ette, kui ei lepita kokku teisiti (on erandeid, kui ette teatamine ei ole mõistlikult võimalik).

• SKA praktika kohaselt on soovitatav see tööandjaga eelnevalt läbi rääkida; planeerimisel saab e-teeninduses märkida tööandja e-posti aadressi.

• Oluline detail: tööandjal on õigus 5 kalendripäeva jooksul isapuhkuse soovist keelduda.

---

5) Kui palju makstakse 2026. aastal: miinimum, maksimum, maksud, maksepäev

5.1. Miinimum ja maksimum (bruto)

SKA andmetel:

• Miinimum: 886 € kuus (bruto).

• Maksimum: 3806,10 € kuus (bruto).

• Isa vanemahüvitise puhul on SKA toonud välja ka maksimaalse päevamäära: 126,87 € päevas.

Oluline 2026. aasta muudatus:
SKA on eraldi kinnitanud, et alates 01.01.2026 kehtib maksimaalne määr 3806,10 € kuus.

---

5.2. Maksud ja väljamaksete aeg

• Hüvitised on tulumaksuga maksustatavad.

• Hüvitis makstakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest; kui 8. kuupäev on puhkepäev või riigipüha, tehakse makse eelneval tööpäeval.

---

6) Kuidas hüvitise suurust arvutatakse

(„aus valem“, ilma keerulise matemaatikata)

6.1. Arvutuse alus: 12-kuuline referentsperiood (enne rasedust)

SKA selgitus:

• Arvesse võetakse 12 täiskuud, mis algavad 21 kuud ja lõpevad 9 kuud enne EDR-i (ema puhul) või enne sündi (mõnel juhul).

• See tähendab sisuliselt 12 täiskuud enne raseduse algust.

• Arvesse läheb tulu, millelt on makstud sotsiaalmaksu.

• Sellest arvutatakse kuumäär, ning päevamäär = kuumäär / 30.

• Seetõttu võivad kuude lõikes väljamaksed veidi erineda (sõltuvalt kalendrikuust).

SKA ametlik kuupäevanäide (21–9 reegli mõistmiseks):
Kui EDR = 01.07.2026, siis:

• referentsperiood: oktoober 2024 – september 2025 (12 kuud),

• periood oktoober 2025 – juuni 2026 (9 kuud) jääb arvestusest välja.

---

6.2. Kui tulu puudus või oli väga väike

SKA selgitab selgelt:

• Kui referentsperioodil tulu puudus, määratakse hüvitis miinimummääras.

• Kui tulu oli miinimumpalga tasemel või sellest madalam, makstakse hüvitist miinimumi alusel.

---

7) Kuhu ja millal esitada avaldused (samm-sammult)

7.1. Peamine kanal – SKA e-teenindus

SKA kasutab nn „pakkumise/paketi“ süsteemi:

• Töötavale emale saadab SKA umbes 80 kalendripäeva enne EDR-i e-posti teel teavituse ja iseteenindusse hüvitiste pakkumise.

• Seejärel saab ema iseteeninduses:

  • pakkumise kinnitada või sellest loobuda,

  • valida hüvitise alguskuupäeva.

• Mittetöötavale emale saadetakse pakkumine pärast lapse sündi, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.

Pakkumine võib sisaldada mitut toetust korraga:

• ema vanemahüvitis,

• isa vanemahüvitis,

• jagatav vanemahüvitis,

• sünnitoetus,

• lapsetoetus jm.

---

7.2. Tööandja teavitamine (levinuim vigade koht)

• Emapuhkuse ja vanemapuhkuse puhul peab töötaja tööandjat teavitama 30 kalendripäeva ette, kui ei lepita kokku teisiti.

• Isapuhkuse puhul kehtib TLS-is samuti 30 kalendripäeva nõue (koos eranditega, kui ette teatamine ei ole mõistlikult võimalik).

---

8) Kas võib töötada ja samal ajal hüvitist saada

(eriti oluline alates 2026. aastast)

8.1. Ema ja isa vanemahüvitis

• SKA reeglite järgi ei tohi töötada töölepingu alusel ega avalikus teenistuses.

 

---

8.2. Jagatav vanemahüvitis

• Alates 01.01.2026 ei ole sissetulek piiratud ja see ei vähenda hüvitist, sõltumata tulu suurusest.

• Reegel kehtib nii „vanadele“ kui ka „uutele“ hüvitise saajatele, kui hüvitise periood algab 01.01.2026 või hiljem.

• SKA toob näite, kus detsembri palk laekub jaanuaris 2026, kuid jaanuari hüvitis jääb täissummas kehtima.

Oluline täpsustus:
Töötamise keeld kehtib ainult ema ja isa vanemahüvitise saamise ajal.
Jagatava vanemahüvitise puhul on töötamine lubatud ning alates 01.01.2026 ei ole sissetulek piiratud ega vähenda hüvitise suurust.

---

9) Kui kaua võib „dekreedis“ olla ja kuidas tööle naasta

9.1. Puhkuste kestus

• Emapuhkus: kuni 100 päeva (sõltub alguskuupäevast).

• Vanemapuhkus: kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

---

9.2. Vanemapuhkuse katkestamine ja tööle naasmine

• Tööle naasmisest või vanemapuhkuse katkestamisest tuleb tööandjat teavitada 30 kalendripäeva ette, kui ei lepita kokku teisiti.

---

9.3. Tööle naasmine jagatava vanemahüvitise ajal

• SKA selgitab otsesõnu: takistusi ei ole – võib töötada ja samal ajal saada jagatavat vanemahüvitist.

• Alates 01.01.2026 kehtib see ilma sissetuleku piiranguta.

---

10) Levinumad erijuhtumid (mis sageli tekitavad segadust)

10.1. Kui ema ei tööta töölepingu alusel

(VÕS-leping, FIE, juhatuse liige jne)

SKA selgitused:

• Kui emal on õigus ravikindlustusele vastaval alusel, võib ta saada 100 päeva hüvitist enne ja pärast EDR-itavareeglite järgi.

• SKA saadab „automaatse pakkumise“ ainult töölepingu alusel töötavatele emadele; muudel juhtudel tuleb SKA-d ise teavitada, et pakkumine aktiveeritaks.

• Kui ravikindlustus puudub, ei pruugi enne sündi kehtida samad õigused nagu töötaval emal ning sageli jääb kehtima 30 päeva hüvitist pärast sündi.

---

10.2. Kui laps sünnib enne või pärast EDR-i

SKA rõhutab, et töötava ema puhul on paljud perioodid seotud EDR-iga, mitte lapse tegeliku sünnikuupäevaga.
Seetõttu ei muuda varasem või hilisem sünd alati perioode nii, nagu vanemad eeldavad. SKA toob selle kohta eraldi stsenaariume ja kuupäevi.

---

10.3. Ravikindlustus ja elukoht Eestis

SKA märgib, et peretoetused ja hüvitised sõltuvad elukohast.
Pelgalt registrikanne või kodakondsus ei ole alati piisav – ema, isa ja laps peavad tegelikult elama Eestis, arvestades kehtivaid erisusi ja tingimusi.

---

Praktiline kokkuvõte „8 punktis“

1. Eeldatav sünnitähtaeg (EDR) on kogu süsteemi keskpunkt.

2. Hüvitiste päevade kaotamise vältimiseks on soovitatav alustada emapuhkust mitte hiljem kui 31 päeva enne EDR-i.

3. Töötavale emale saadab SKA hüvitiste pakkumise tavaliselt 80 päeva enne EDR-i.

4. Tööandjat tuleb enamasti teavitada 30 päeva ette (emapuhkus, isapuhkus, vanemapuhkus).

5. Hüvitiste määrad: miinimum 886 €, maksimum 3806,10 € kuus (bruto); väljamakse toimub 8. kuupäeval.

6. Ema ja isa vanemahüvitise ajal ei tohi töötada töölepingu alusel ega avalikus teenistuses.

7. Jagatav vanemahüvitis: kuni 475 päeva, kasutatav kuni lapse 3. eluaastani; alates 01.01.2026 sissetuleku piirang puudub.

8. Tööle võib naasta ja samal ajal saada jagatavat vanemahüvitist; vanemapuhkust saab katkestada ja jätkata tööandjat 30 päeva ette teavitades.

---