← TAGASI
EL viskab kindakinda tehnoloogiahiidudele: uued reeglid tehisintellektile
11. juuli 2025
Euroopa Liit on teinud otsustava sammu tehisintellekti reguleerimises, avaldades vabatahtliku reeglite kogumi, mis peaks aitama maailma suurimatel tehnoloogiaettevõtetel järgida bloki uusi rangeid tehisintellekti seadusi. Nüüd seisavad sellised hiiglased nagu OpenAI, Google ja Meta keerulise valiku ees: kas allkirjastada need reeglid või valmistuda Euroopa Komisjoni tihedamaks järelevalveks.
Uus ajastu tehisintellekti reguleerimises Euroopas
Euroopa Komisjon avaldas neljapäeval üldotstarbelisi tehisintellektisüsteeme arendavate ettevõtete jaoks vabatahtliku praktikakoodeksi lõpliku versiooni. See dokument on üheksa kuu pikkuse kolmeteistkümne eksperdi töö kulminatsioon ja oluline osa ELi tehisintellekti seaduse rakendamisest, mis jõustus 2024. aasta augustis [1].
Uued reeglid hõlmavad kolme võtmeala: läbipaistvust, mida ettevõtted peavad näitama regulaatoritele ja klientidele; ELi autoriõiguse järgimist; ning plaane kõige tõsisemate tehisintellekti riskide kõrvaldamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele süsteemidele nagu Grok või ChatGPT, mis tekitavad kasvavat muret nende võimaliku negatiivse mõju pärast.
Dilemma tehnoloogiaettevõtetele
Ettevõtted on sattunud keerulisse olukorda. Alates 2. augustist nõuavad ELi uued seadused neilt oma mudelite treenimiseks kasutatud andmete dokumenteerimist ja kõige tõsisemate tehisintellekti riskide kõrvaldamist. Nüüd tuleb neil otsustada, kas kasutada Komisjoni järelevalve all akadeemiliste ekspertide välja töötatud juhiseid nende nõuete täitmiseks või valmistuda veenma Komisjoni, et nad järgivad nõudeid muul viisil.
Nagu märkis Komisjoni esindaja Thomas Regnier, saavad reegleid allkirjastanud ettevõtted “rohkem õiguslikku kindlust ja vähendatud halduskoormust”. Prantsuse ettevõte Mistral teatas neljapäeval esimesena oma kavatsusest leping allkirjastada.
Läbipaistvuse võit
Praktikakoodeksi väljatöötamise protsess algas septembris bloki tehisintellekti reeglite kogumi jätkuna. Kolmteist eksperti asusid tööle, keskendudes kolmele valdkonnale: läbipaistvusele, mida tehisintellekti ettevõtted peavad näitama regulaatoritele ja oma mudeleid kasutavatele klientidele; ELi autoriõiguse järgimisele; ning plaanidele kõige tõsisemate tehisintellekti riskide kõrvaldamiseks.
Protseduurid koondusid kiiresti mõnele võtmelisele vaidluskohale. Tööstus rõhutas korduvalt, et juhised ei tohiks minna kaugemale tehisintellekti seaduse üldisest suunast, samal ajal kui aktivistid kurtsid, et reeglid riskivad tööstuse intensiivse lobitegevuse tõttu lahjendatud saada.
Neljapäeval esitatud lõplikus tekstis andsid Komisjoni eksperdid seadusandjatele võidu, mainides selgelt “põhiõiguste riski” riskide loetelus, mida ettevõtted peavad kaaluma. Laura Lázaro Cabrera Demokraatia ja Tehnoloogia Keskusest, inimõiguste grupist, nimetas seda “positiivseks sammuks edasi”.
Avaliku läbipaistvuse nõuded
Ka avaliku läbipaistvuse küsimus sai lahendatud: tekst ütleb, et ettevõtted peavad “avaldama kokkuvõtliku versiooni” regulaatoritele esitatavatest aruannetest enne mudeli turule toomist. See nõue on suunatud suurema avatus tagamisele selle kohta, kuidas tehisintellekti süsteemid töötavad ja milliseid turvameetmeid võetakse.
Google’i esindaja Mathilde Méchin teatas, et ettevõte “ootab põnevusega võimalust koodeksiga tutvuda ja oma seisukohti jagada”. Siiski oli suurte tehnoloogiaettevõtete lobirühm CCIA, kuhu kuuluvad teiste seas Meta ja Google, kriitilisem, väites, et koodeks “paneb tehisintellekti pakkujatele endiselt ebaproportsionaalse koormuse”.
Tööstuse kriitika
Boniface de Champris, CCIA Europe’i vanem poliitikajuht, kritiseeris “liiga ettekirjutavaid” turvameetmeid ja mõistis hukka autoriõiguse jaotise “uute ebaproportsionaalsete meetmetega, mis ületavad seaduse pädevust”. Ta väitis, et “ilma oluliste paranduste allkirjastajad jäävad ebasoodsamasse olukorda võrreldes mitteallkirjastajatega”.
Keeruline kliima reguleerimiseks
Kibe kliima ELi tehisintellekti reguleerimise ja juhiste väljatöötamise protsessi ümber mõjutab tõenäoliselt tehnoloogiaettevõtete arvutusi selle kohta, kuidas reageerida. Soome Euroopa Parlamendi liige Aura Salla, konservatiivne poliitik ja endine Meta lobist, ütles enne neljapäevast teadaannet: “Koodeksi väljatöötamise protsess ei ole siiani hästi juhitud olnud”.
Kolmteist eksperti koostasid üheksa kuu jooksul kokku neli eelnõu – protsess, mis tõmbas ligi üle 1000 osaleja tähelepanu ja mida arutati mitmes täiskogu istungi iteratsioonis ja neljas töörühmas, sageli õhtuti, kuna mõned eksperdid asusid USAs või Kanadas.
Tehisintellekti reguleerimise tulevik
Komisjoni esindaja Regnier kiitis protsessi “kaasavaks”, kuid nii tööstusrühmad kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonid ütlesid, et tundsid end kuulmata jäetuna. USA tehnoloogiaettevõtted, kes peavad nüüd otsustama, kas koodeks allkirjastada, on samuti näidanud end kriitilisena ELi lähenemise suhtes oma tehisintellekti reguleerimise teistele osadele.
Tehnoloogialobirühmad, nagu CCIA, olid esimeste seas, kes kutsusid üles peatama ELi tehisintellekti seaduse osad, mida pole veel rakendatud, eriti kohustused ettevõtetele, kes kasutavad kõrge riskiga tehisintellekti süsteeme, mis peaksid jõustuma järgmisel aastal.
Tähendus tehnoloogiate tulevikuks
ELi otsus tehisintellekti reguleerida omab kaugeleulatuvaid tagajärgi mitte ainult Euroopa turule, vaid ka tehnoloogiate globaalsele arengule. Euroopa lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele võib saada mudeliks teistele maailma piirkondadele, kes püüavad tasakaalustada innovatsiooni kodanike õiguste kaitse ja eetiliste kaalutlustega.
Ettevõtted, kes otsustavad vabatahtliku koodeksi allkirjastada, saavad eelise suurema õigusliku kindluse näol, kuid võtavad endale ka täiendavad läbipaistvuse ja turvalisuse kohustused. Need, kes keelduvad, võivad tulevikus kokku puutuda rangemalt järelevalve ja võimalike sanktsioonidega.
Kokkuvõte
Tehisintellekti vabatahtliku praktikakoodeksi avaldamine kujutab endast olulist hetke ELi ja suurte tehnoloogiaettevõtete vahelistes suhetes. Samal ajal kui blokk püüab kaitsta oma kodanikke tehisintellekti võimalike riskide eest, peavad ettevõtted leidma tasakaalu uute reeglite järgimise ja oma konkurentsivõime säilitamise vahel globaalsel turul.
Otsused, mille OpenAI, Google, Meta ja teised hiiglased lähiajal teevad, võivad määrata tehisintellekti arengu tuleviku Euroopas ja luua pretsedendi selle kriitiliselt olulise tehnoloogia reguleerimiseks kogu maailmas.
Allikad:
