Elatis Eestis 2026. aastal: kellel on õigus, kuidas arvutada, avaldus esitada ja raha sisse nõuda

Aktuaalsuse kuupäev: 24. aprill 2026

Elatis Eestis ei ole lihtsalt „fikseeritud summa, mida üks vanem maksab teisele“. Tegemist on juriidilise kohustusega pidada ülal last või muud abi vajavat perekonnaliiget ning seda kohustust reguleerivad seadus, kohtupraktika ja perekonna konkreetsed asjaolud.

Viimaste aastate peamine muudatus seisneb selles, et Eestis ei ole enam ühtset elatise alammäära, mis oleks kõigile lastele ühesugune. Alates 2022. aastast arvutatakse minimaalne summa valemi alusel. See arvestab baassummat, keskmist palka, peretoetusi, laste arvu ja seda, kui palju aega laps tegelikult kummagi vanema juures viibib. Eesti Riigikohus on sõnaselgelt märkinud, et kehtiv õigus ei tunne enam üht universaalset minimaalset elatissummat kõigi laste jaoks.

Materjal on koostatud ametlike allikate põhjal: Riigi Teataja, Eesti Kohtud, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Statistikaamet ning Riigikohtu praktika.

Lühidalt: kõige olulisem

Eestis reguleerivad elatist eelkõige perekonnaseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus ja perehüvitiste seadus.

Alaealise lapse puhul ei kehti üks fikseeritud summa, vaid perekonnaseaduse § 101 järgi arvutatav minimaalse ülalpidamise valem. 2026. aasta aprillis on arvutuse aluseks olev baassumma 295,86 eurot. Sellele lisandub 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutopalgast ning seejärel tehakse korrigeerimised peretoetuste, laste arvu ja selle järgi, kui palju laps viibib ülalpidamiskohustusliku vanema juures.

Kui teine vanem vabatahtlikult ei maksa, on tavaliselt kaks peamist võimalust: esitada kohtusse hagi või kasutada lihtsustatud maksekäsu kiirmenetlust elatise nõudmiseks. Elatisnõuete puhul riigilõivu üldjuhul tasuda ei tule. Pärast kohtulahendi või notariaalse kokkuleppe saamist toimub sissenõudmine kohtutäituri kaudu.

Riik võib maksta lapsele elatisabi. Kohtumenetluse ajal on selle suurus 200 eurot kuus ja seda makstakse kuni 150 päeva. Täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal kehtib samuti abi kuni 200 eurot kuus, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

1. Õiguslik alus: millised seadused reguleerivad elatist

Peamine seadus on perekonnaseadus. Lapse elatise puhul on eriti olulised §§ 96–108 ning minimaalse elatise suuruse puhul § 101. See säte kehtestab alaealise lapse minimaalse ülalpidamise arvutamise valemi.

Kohtusse pöördumisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme. Dokumendid esitatakse kohtule ja paljudel juhtudel saab seda teha elektrooniliselt e-toimiku kaudu. Sundtäitmise puhul kohaldatakse täitemenetluse seadustikku.

2. Kellel on õigus elatist saada ja kes peab seda maksma

Elatis võib puudutada mitte ainult alaealisi lapsi. Eesti õiguses võib ülalpidamiskohustus tekkida vanemate ja laste, abikaasade, endiste abikaasade ning sirgjoones sugulaste vahel.

Tabel: kellel on õigus elatist nõuda

 

Praktikas puudutavad kõige sagedasemad vaidlused alaealise lapse elatist.

3. Elatise minimaalne suurus 2026. aastal

Varasem mudel, kus minimaalne elatis oli jäigalt seotud poole alampalgaga, enam ei kehti. Nüüd määratakse minimaalne elatis perekonnaseaduse § 101 valemi alusel. Riigikohus rõhutab, et minimaalne elatis võib eri laste puhul olla erinev, sest lõppsummat mõjutavad konkreetsed asjaolud.

Arvutamise valem

Minimaalne elatis koosneb mitmest osast.

 

Ametliku arvutusloogika järgi liidetakse baassummale 3% keskmisest brutopalgast ning seejärel tehakse korrigeerimised peretoetuste, laste arvu ja lapse kohustatud vanema juures viibimise aja alusel.

4. Arvutuste lähteandmed 2026. aastal

Selles artiklis kasutatakse arvutustes järgmisi näitajaid.

 

Maksekäsu kiirmenetluse ametlik leht märgib, et elatisnõue selles menetluses ei tohi ületada 409,14 eurot kuus.

5. Elatise arvutamise näited

Allpool on toodud ligikaudsed arvutused ametliku loogika alusel. Need ei asenda kohtuotsust ega ametlikku kalkulaatorit, sest kohus võib arvestada lapse tegelikke vajadusi, vanemate sissetulekuid, vara, kulude tegelikku jaotust ja muid asjaolusid.

Tabel: arvutusmeetodid ja näited

 

Seadus ütleb sõnaselgelt, et kui laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 7–15 ööd kuus, vähendatakse elatist proportsionaalselt lapse seal viibitud ajale. Samuti kohaldatakse mitme lapse puhul järgmiste laste suhtes 15% vähendust, välja arvatud kaksikute ja üle kolmeaastase vanusevahega laste korral.

6. Kas kohus võib määrata valemist väiksema või suurema summa

Jah. Valem ei ole mehaaniline nupp, mis annab alati lõpliku vastuse.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla valemi järgi saadud summa. Näiteks juhul, kui vanem ei ole terviseseisundi tõttu objektiivselt võimeline maksma või kui tal on teine laps, kes jääks pärast elatise väljamõistmist oluliselt halvemini kindlustatuks. Samas ei vabasta rahalised raskused vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus võib määrata ka valemijärgsest miinimumist suurema summa, kui lapsel on suuremad vajadused, vanemate sissetulekud on kõrged või kulud jagunevad tegelikult ebavõrdselt.

7. Varasemad kohtulahendid enne 2022. aastat

Kui enne 1. jaanuari 2022 mõisteti elatis välja kui „miinimumelatis“ või osana alampalgast, ei vähene selline summa automaatselt uue seaduse jõustumise tõttu. Summa muutmiseks tuleb pöörduda kohtusse.

Oluline on mõista, et uus seadus ei arvuta iseenesest ümber vanu võlgnevusi ega varem tehtud kohtulahendeid. Elatise muutmiseks on vaja uusi asjaolusid ja eraldi avaldust.

8. Elatis tagasiulatuvalt

Elatist saab nõuda mitte ainult tulevikuks. Perekonnaseadus võimaldab nõuda ülalpidamist ja kahju hüvitamist kohustuse rikkumise tõttu tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtusse.

Siin tuleb aga eristada menetlusliik

Kohtute ametlik info ütleb selgelt, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt.

9. Kuidas esitada avaldus elatise saamiseks

Praktikas on kaks peamist võimalust: esitada tavaline hagi või kasutada lihtsustatud maksekäsu kiirmenetlust.

Tee 1: hagi kohtusse

Hagi esitatakse maakohtule. Avalduses tuleb märkida lapse andmed, esindaja andmed, kostja andmed, nõutava elatise suurus, nõude põhjendus, vanemate varaline olukord, lapse vajadused ning teave selle kohta, kas vanemad elavad koos või eraldi. Eesti Kohtute veebilehel on olemas ametlik vorm „Hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks“.

Tee 2: maksekäsu kiirmenetlus

See on kiirem menetlus, kuid see ei sobi kõikides olukordades. Seda saab kasutada siis, kui:

Kohtute ametlik info toob välja just need tingimused, sealhulgas 409,14 euro suuruse ülempiiri kuus ja keelu nõuda tagasiulatuvalt.

10. Riigilõiv

Elatise väljamõistmise hagide puhul riigilõivu üldjuhul tasuda ei tule. Nii varasema kui ka kehtiva riigilõivuseaduse loogika järgi kuuluvad elatisnõuded nende nõuete hulka, mille puhul avaldaja on riigilõivu tasumisest vabastatud.

See on oluline praktiline eelis: vanem ei peaks jätma lapse õigust kaitsmata üksnes seetõttu, et tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

11. Ajutised meetmed enne kohtulahendit

Kui laps vajab raha juba enne lõpliku kohtulahendi tegemist, võib paluda kohtul kohaldada ajutist õiguskaitset ehk hagi tagamist.

Kohtud on selleks loonud spetsiaalse vormi „Hagi tagamise avaldus elatise asjas“. Avalduses tuleb märkida lapse ja esindaja andmed, taotletav summa, asjaolud, mis põhjendavad kiiret sekkumist, ning lapsega koos elava vanema majanduslik olukord.

Ajutine meede on oluline ka seetõttu, et see võib olla aluseks riikliku elatisabi saamiseks kohtumenetluse ajal.

12. Riiklik elatisabi

Kui vanem elatist ei maksa, võib laps saada riigilt elatisabi.

Elatisabi liigid

 

Sotsiaalkindlustusameti andmetel makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi maksimaalselt 150 päeva ning selle suurus on 200 eurot kuus.

Perehüvitiste määrade ametlikul lehel on samuti märgitud, et elatisabi makstakse kohtumenetluse ajal maksimaalselt 150 päeva, täitemenetluse ajal kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni 21. eluaastani õpingute jätkumisel ning pankrotimenetluse ajal kogu pankrotimenetluse vältel.

13. Menetluskord ja tähtajad

Tabel: kuhu pöörduda ja mida arvestada

14. Mida teha, kui lahend on olemas, kuid vanem ei maksa

Kui olemas on kohtuotsus, maksekäsk või täitmisele pööratav notariaalne kokkulepe, tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

Elatise sissenõudmise avalduse esitab kohtutäiturile lapse vanem või muu seaduslik esindaja. Kui elatis nõutakse ühelt võlgnikult mitme lapse kasuks, esitatakse avaldus tavaliselt kõigi laste kohta korraga, mitte eraldi iga lapse kohta.

Kohtutäitur alustab täitemenetlust, saadab võlgnikule nõude ning võib pöörata sissenõude sissetulekutele, pangakontodele, varale ja nõudeõigustele.

Üldreeglina määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui see ei tulene seadusest või kohtulahendist. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui seadus ei sätesta teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib tähtaeg olla ka pikem kui 30 päeva.

15. Erimeetmed võlgniku suhtes

Kui võlgnik ei maksa elatist pikema aja jooksul, on võimalikud ka täiendavad piirangud.

Seadus näeb ette, et kui lapse elatise täitemenetluse ajal ei ole võlgnik kolm kuud elatist korrapäraselt maksnud ning raha ei ole õnnestunud tema vara arvelt sisse nõuda, võib kohus kohtutäituri avalduse ja sissenõudja nõusoleku alusel peatada teatavad õigused ja load. Enne seda tuleb võlgnikku hoiatada.

Võimalikud piirangud

 

Oluline: politsei ei ole asutus, kuhu esitatakse elatise sissenõudmise avaldus. Küll aga võivad mõned riigiasutused täita kohtumäärusi, mis puudutavad dokumentide või lubade piiranguid.

16. Võlgniku kaitse: kas kogu sissetulek võib ära võtta

Ei. Elatise sissenõudmine ei tähenda automaatselt seda, et võlgnikult võetakse ära kogu sissetulek. Samas on lapse elatisnõuetega seotud reeglid rangemad kui tavaliste võlgade puhul.

Kohus ja kohtutäitur peavad säilitama tasakaalu. Ühelt poolt on lapsel õigus saada ülalpidamist, teiselt poolt peavad võlgnikule alles jääma minimaalsed vahendid äraelamiseks. Sellest hoolimata on elatisvõlad õiguslikult eristaatuses ning sissenõudmine võib puudutada sissetulekuid rangemalt kui tavaliste tsiviilvõlgade korral.

Riigikohus on rõhutanud ka seda, et kui võlgniku õigusi piiratakse, peab tal olema võimalus selgitada, miks selline piirang oleks ebaõiglane. Näiteks juhul, kui maksmata jätmisel oli mõjuv põhjus või kui piirang kahjustaks tõsiselt tema võimalust pidada ülal ennast ja teisi ülalpeetavaid.

17. Pädevad asutused: kes mille eest vastutab

18. Rahvusvaheline elatis

Kui üks vanem elab Eestis ja teine välismaal, võib elatise küsimus laheneda rahvusvaheliste mehhanismide kaudu. Euroopa Liidu riikide puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ülalpidamiskohustusi reguleerivaid norme ning Eestis on keskseks asutuseks Justiits- ja Digiministeerium.

Kui sissenõudja elab Eestis ja võlgnik teises riigis, võib pöörduda keskse asutuse kaudu. Kui sissenõudja elab välismaal ja võlgnik Eestis, on tavaliselt turvalisem alustada menetlust sissenõudja elukohariigi pädeva asutuse kaudu, kes võtab seejärel ühendust Eesti ametiasutustega.

19. Praktilised vormid ja dokumendid

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel on avaldatud vormid nii täitemenetluse alustamiseks kui ka täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks.

20. Mida tuleb kohtus tõendada

Elatiseasjas ei piisa üldjuhul sellest, kui kirjutada lihtsalt: „Teine vanem ei aita.“ Tõendid tuleb võimalikult hästi ette valmistada.

Soovitatavad tõendid

21. Levinumad vead

22. Küsimused ja vastused

Kas Eestis on olemas fikseeritud minimaalne elatis?

Ei. Praegu kehtib valem, mitte üks kõigile lastele võrdne summa. Miinimum sõltub baassummast, keskmisest palgast, toetustest, laste arvust ja lapse kohustatud vanema juures viibimise ajast.

Kui suur on ühe lapse elatis 2026. aastal ligikaudu?

Keskmise palga ja tavapärase lapsetoetuse korral on orientiir järgmine:

295,86 + 62,76 − 40 = 318,62 eurot kuus

Kas elatist saab nõuda ka möödunud aja eest?

Jah, hagimenetluses saab nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Maksekäsu kiirmenetluses seda teha ei saa.

Kas riigilõivu tuleb tasuda?

Elatisnõuete puhul on avaldaja üldjuhul riigilõivu tasumisest vabastatud.

Mida teha, kui võlgnik pärast kohtulahendit ei maksa?

Tuleb pöörduda kohtutäituri poole koos täitedokumendi ja avaldusega.

Kas riik võib maksta võlgniku eest?

Jah, kuid ainult elatisabi reeglite piires. Tavaliselt on selle suurus kuni 200 eurot kuus. Kohtumenetluse ajal makstakse abi maksimaalselt 150 päeva.

23. Ametlikud allikad

24. Kokkuvõte

Elatis arvutatakse Eestis 2026. aastal mitte vana põhimõtte „pool miinimumpalka“ järgi, vaid valemi alusel. Ühe lapse puhul on keskmise palga ja tavapärase lapsetoetuse korral 2026. aasta aprillis põhiorientiir umbes:

318,62 eurot kuus

Tegelik summa võib siiski olla nii kõrgem kui ka madalam, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest.

Kõige olulisem sellele vanemale, kes vabatahtlikku toetust ei saa, on mitte jääda ootama. Tuleb valida õige menetlusviis: hagi või maksekäsu kiirmenetlus, vajaduse korral taotleda ajutist õiguskaitset, pöörduda elatisabi saamiseks ning pärast täitedokumendi saamist kohtutäituri poole.

Elatis ei ole vanema karistamine. See on raha lapse igapäevaseks eluks: eluaseme, toidu, riiete, kooli, tervise, arengu ja normaalse lapsepõlve jaoks.