← TAGASI
Euroopa Liidu Uus Ajastu Piirikontrollis: Mida Peab Teadma Eestisse Saabuv Reisija?
Avaldatud: 6.oktoober 2025
Alates 12. oktoobrist 2025 rakendub Eestis ja kogu Euroopa Liidus uus, automatiseeritud piirikontrollisüsteem, tuntud kui Entry/Exit System (EES). See on märkimisväärne samm edasi Schengeni ala välispiiride haldamisel, mis toob kaasa olulisi muudatusi kolmandate riikide kodanike jaoks. Artiklis anname põhjaliku ülevaate, mida see uus süsteem endast kujutab, keda see mõjutab ja kuidas see muudab reisimist Eestisse ja teistesse Euroopa riikidesse.
Sissejuhatus: Piirikontrolli Tulevik On Jõudnud Kohale
Elame ajastul, kus tehnoloogia areneb meeletu kiirusega, muutes meie igapäevaelu ja harjumusi. See areng ei ole mööda läinud ka riigipiiride haldamisest. Euroopa Liit, seistes silmitsi kasvavate rändevoogude, julgeolekuohtude ja vajadusega kaasajastada piiriprotseduure, on välja töötanud uue põlvkonna IT-lahenduse – sisenemis- ja väljumissüsteemi (EES). See on osa laiemast “Nutikate piiride” paketist, mille eesmärk on muuta reisimine Schengeni alale sujuvamaks, turvalisemaks ja efektiivsemaks.
Alates 12. oktoobrist 2025 asendab see digitaalne süsteem senise, aeganõudva ja mõneti ebatäpse passide käsitsi tembeldamise. See on suurim muudatus Schengeni ala piirihalduses selle loomisest saadik. Eesti, olles Euroopa Liidu välispiir, on selle uuenduse esirinnas, rakendades süsteemi kõikides oma piiripunktides – nii maismaapiiril, sadamates kui ka lennujaamades. See tähendab, et iga reisija, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ja saabub Eestisse lühiajalisele külastusele, puutub uue süsteemiga kokku. Aga mida see praktikas tähendab?
Mis On Sisenemis- ja Väljumissüsteem (EES)?
Lühidalt öeldes on EES (inglise keeles Entry/Exit System) ulatuslik elektrooniline süsteem, mis on loodud kolmandate riikide kodanike (st isikute, kes ei ole EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi kodanikud) sisenemise ja väljumise automaatseks registreerimiseks Schengeni alale. Süsteem hõlmab 29 Euroopa riiki ning selle peamine eesmärk on parandada piirikontrolli kvaliteeti ja kiirust ning tagada süstemaatiline ülevaade sellest, kes Schengeni alale siseneb ja millal ta sealt lahkub.
Süsteemi keskmes on keskne andmebaas, kuhu kogutakse reisijate andmed. See asendab praeguse praktika, kus piirivalvurid tembeldavad passe käsitsi. Manuaalne tembeldamine on mitte ainult aeganõudev, vaid ka ebausaldusväärne viibimisaja ületajate tuvastamisel ja ei paku piisavat kaitset dokumendipettuste vastu. EES lahendab need probleemid, luues digitaalse ja turvalise jälje igast piiriületusest.
EES-i Peamised Eesmärgid:
1.Tõhusam piirihaldus: Automatiseerimine kiirendab piirikontrolli protsessi heausksete reisijate jaoks.
2.Julgeoleku suurendamine: Süsteem aitab paremini ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ning võidelda terrorismi ja raske kuritegevusega.
3.Viibimisaja kontroll: EES arvutab automaatselt iga reisija lubatud viibimisaja ja teavitab piirivalveasutusi, kui keegi on seda ületanud.
4.Pettuste ennetamine: Biomeetriliste andmete kasutamine aitab tõhusamalt tuvastada isikuid, kes kasutavad võltsitud dokumente või mitut identiteeti.
Kuidas EES Praktikas Toimib? Biomeetria Ja Andmete Kogumine
Uue süsteemi kõige märgatavam muudatus reisija jaoks on biomeetriliste andmete kogumine. Iga kord, kui kolmanda riigi kodanik esimest korda pärast süsteemi rakendumist Schengeni ala välispiiri ületab, kogutakse temalt järgmised andmed:
•Näokujutis: Tehakse digitaalne foto.
•Sõrmejäljed: Skaneeritakse nelja sõrme jäljendid.
Need biomeetrilised andmed seotakse reisija isikuandmetega, mis loetakse biomeetrilisest passist. Lisaks salvestatakse süsteemi ka järgmine teave:
•Isikuandmed: Täisnimi, sünniaeg, kodakondsus.
•Reisidokumendi andmed: Passi number, väljaandja riik, kehtivusaeg.
•Piiriületuse info: Sisenemise ja väljumise kuupäev ning kellaaeg, piiriületuspunkti asukoht.
•Sisenemiskeelud: Süsteemi kantakse ka info isikute kohta, kellele on kehtestatud sisenemiskeeld.
Järgmistel piiriületustel on protsess juba kiirem. Süsteem võrdleb reisija biomeetrilisi andmeid andmebaasis olevatega, et veenduda isiku samasuses. Andmeid säilitatakse EES-i kesksüsteemis kolm aastat. See periood pikeneb, kui reisija külastab Schengeni ala uuesti. Üle kolme aasta vanad andmed, mis ei ole seotud ühegi poolelioleva juhtumiga, kustutatakse automaatselt.
Keda Uus Süsteem Mõjutab?
On oluline rõhutada, et EES ei puuduta Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna riikide (Island, Liechtenstein, Norra) ega Šveitsi kodanikke. Samuti ei laiene see isikutele, kellel on EL-i kodaniku pereliikmena elamisõigus ja kes reisivad koos EL-i kodanikuga.
Süsteem on suunatud kõigile teistele kolmandate riikide kodanikele, kes reisivad Schengeni alale lühiajalise viibimise eesmärgil (kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul). See hõlmab nii viisavabalt reisivaid kodanikke (näiteks USA, Kanada, Suurbritannia, Ukraina kodanikud) kui ka neid, kes vajavad Schengeni viisat.
Seega, kui olete turist, ärireisija, sugulasi või sõpru külastav isik mõnest kolmandast riigist, siis puutute uue süsteemiga kindlasti kokku.
Rakendamine Eestis: Mida Oodata Piiripunktides?
Eesti on üks riikidest, mis rakendab EES-i süsteemi täies mahus ja korraga kõikides oma välispiiri ületuspunktides alates 12. oktoobrist. See hõlmab:
•Idapiiri maanteepiiripunkte: Narva, Luhamaa ja Koidula.
•Sadamaid: Tallinna Vanasadamat.
•Lennujaamu: Tallinna lennujaama.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindajad on rõhutanud, et uue süsteemi käivitamine on olnud mahukas ja keerukas projekt. Nagu iga suure süsteemimuudatuse puhul, võib ka EES-i puhul esimestel nädalatel ja kuudel esineda tõrkeid ja pikemaid ooteaegu.
“Eestis rakendatakse süsteem kõigis piiripunktides korraga. See tähendab, et esimestel nädalatel võib piiriületusel esineda tavapärasest pikemaid järjekordi, kuid see on loomulik osa nii suure süsteemimuudatuse käivitamisel,” selgitas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) äriteenuste valdkonnajuht Katre Vahtra.
Kuna biomeetriliste andmete kogumine on täiendav protseduur, mis võtab aega, on reisijatel tungivalt soovitatav varuda piiriületuseks tavapärasest rohkem aega. Eriti puudutab see Tallinna lennujaama ja sadamat, kus reisijate vood on kõige suuremad. Soovitus on saabuda lennujaama või sadamasse piisava ajavaruga, et kõik vajalikud protseduurid saaksid tehtud ilma lisastressita.
Tallinna lennujaamas on reisijate mugavuse suurendamiseks paigaldatud ka automaatsed piirikontrolli väravad (ABC-väravad). PPA kutsub üles kõiki Euroopa Liidu ja Šveitsi kodanikke, kes on vähemalt 12-aastased ja omavad biomeetrilist passi, neid väravaid kasutama, et vähendada koormust tavalistele piirikontrolli lettidele.
Uue Süsteemi Kasulikkus Ja Mõju Reisijale
Kuigi esialgu võib uus süsteem tunduda tülikas ja aeganõudev, on sellel pikemas perspektiivis mitmeid eeliseid ka heauskse reisija jaoks.
PPA piirihaldusbüroo projektijuht Marko Voog on öelnud: “Uus süsteem aitab ka heausksetel kolmandate riikide kodanikel hõlpsamini reisida, tuvastades samal ajal tõhusamalt dokumendi- ja identiteedipettuse juhtumeid. Lisaks sellele võimaldab süsteem automatiseeritud piirikontrollide ja iseteenindussüsteemide laiemat kasutamist, mis on reisija jaoks kiiremad ja mugavamad.”
EES-i Eelised Reisija Jaoks:
•Kiirem protsess korduvatel reisidel: Pärast esimest registreerimist on järgnevad piiriületused kiiremad.
•Iseteenindusvõimalused: Paljudes piiripunktides, sealhulgas Tallinna lennujaamas, saavad reisijad kasutada iseteeninduskioskeid andmete eelregistreerimiseks, mis kiirendab protsessi piirivalvuri juures.
•Passi tembeldamise lõpp: Enam ei pea muretsema passilehtede täitumise või segadust tekitavate templite pärast.
•Selgus viibimisaja osas: Reisijad saavad soovi korral kontrollida, kui palju aega neil on Schengeni alal viibimiseks jäänud, vältides tahtmatuid rikkumisi.
Andmekaitse Ja Privaatsus: Kas On Põhjust Muretsemiseks?
Laiaulatuslik andmete kogumine tekitab alati küsimusi privaatsuse ja andmekaitse kohta. Euroopa Liit on sellele aspektile suurt tähelepanu pööranud. EES-i andmetöötlus on rangelt reguleeritud ning vastab EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetele.
Juurdepääs EES-i andmetele on ainult volitatud asutustel, kes vajavad neid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Eestis on nendeks asutusteks Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Välisministeerium ning Kaitsepolitseiamet. Andmeid kasutatakse ainult seaduses ettenähtud eesmärkidel, nagu piirikontroll, ebaseadusliku rände ennetamine ning terrorismi ja raskete kuritegude tõkestamine.
Igal reisijal on õigus oma andmetega tutvuda, taotleda ebatäpsete andmete parandamist ja ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist. Selleks tuleb pöörduda vastava riigi andmekaitseasutuse poole.
Kokkuvõte: Valmistu Uueks Reaalsuseks
Uus sisenemis- ja väljumissüsteem on kahtlemata suurim reform Euroopa Liidu piirihalduses viimastel aastakümnetel. See on samm turvalisema ja digitaalsema tuleviku suunas. Kuigi üleminekuperiood võib tuua kaasa mõningaid ebamugavusi ja pikemaid ooteaegu, on süsteemi pikaajalised eesmärgid – suurem turvalisus, tõhusam piirikontroll ja sujuvam reisimine – kahtlemata vajalikud.
Kõigil kolmandate riikide kodanikel, kes plaanivad reisi Eestisse või teistesse Schengeni ala riikidesse pärast 12. oktoobrit 2025, on oluline olla muudatustest teadlik ja varuda piiriületuseks piisavalt aega. Hoidke oma reisidokumendid korras, olge valmis biomeetriliste andmete andmiseks ja järgige piirivalvurite juhiseid. Nii saate anda oma panuse sujuvaks ja turvaliseks piiriületuseks uuel, digitaalsel ajastul.
Viited:
Praktiline Juhend: Kuidas Valmistuda EES-i Süsteemiga Kohtumiseks?
Uue süsteemi edukaks läbimiseks on oluline teada, mida oodata ja kuidas end ette valmistada. Järgnevalt anname praktilised soovitused, mis aitavad teil sujuvalt läbi uuest piirikontrollist.
Enne Reisi:
Kontrollige oma reisidokumente: Veenduge, et teie pass on kehtiv vähemalt kolm kuud pärast kavandatud lahkumist Schengeni alalt. Biomeetriline pass on eelistatud, kuna see võimaldab kasutada automaatseid süsteeme.
Planeerige lisaaega: Eriti esimesel korral pärast süsteemi rakendumist võib piirikontroll võtta tavapärasest kauem aega. Soovitame varuda vähemalt 30-60 minutit lisaaega, eriti suurtes piiripunktides nagu Tallinna lennujaam.
Valmistuge biomeetria andmiseks: Eemaldage käed kindad ja puhastage sõrmed, et sõrmejälgede skaneerimine oleks kvaliteetne. Samuti eemaldage prillid ja müts foto tegemiseks.
Piiripunktis:
Järgige juhiseid: Piirivalvurid annavad selged juhised biomeetriliste andmete andmiseks. Olge kannatlik ja järgige neid täpselt.
Kasutage iseteenindusvõimalusi: Kui olete varem süsteemis registreeritud, saate kasutada automaatseid kioskeid andmete eelkontrolliks.
Säilitage dokumendid: Hoidke kõik reisidokumendid kättesaadavad ja heas korras.
Tulevikuväljavaated: Mis Tuleb Pärast EES-i?
EES on ainult esimene samm Euroopa Liidu “Nutikate piiride” paketi rakendamisel. Järgmine suur muudatus on Euroopa Reisiinfo ja Autoriseerimissüsteem (ETIAS), mis peaks jõustuma 2026. aastal. ETIAS nõuab viisavabalt reisivatelt kolmandate riikide kodanikelt eelnevat elektroonilist registreerimist enne Schengeni alale saabumist.
Koos EES-i ja ETIAS-ega moodustub terviklik süsteem, mis annab Euroopa Liidule täieliku ülevaate kõigist Schengeni alale saabujatest ja sealt lahkujatest. See on oluline samm julgeoleku tagamisel ja ebaseadusliku rände ennetamisel.
Kokkuvõte: Uus Ajastu Euroopa Piiridel
1.oktoober 2025 märgib uue ajastu algust Euroopa Liidu piirihalduses. EES-i süsteem toob kaasa märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad miljoneid reisijaid igal aastal. Kuigi üleminekuperiood võib olla keeruline, on süsteemi pikaajalised eelised – suurem turvalisus, tõhusam kontroll ja lõpuks ka sujuvam reisimine – seda väärt.
Eesti, olles Euroopa Liidu välispiiri riik, mängib selles protsessis olulist rolli. Meie riigi valmisolek rakendada süsteem täies mahus kõikides piiripunktides näitab pühendumust Euroopa ühiste väärtuste ja julgeoleku tagamisele.
Kõigil reisijatel, kes plaanivad külastada Eestit või teisi Schengeni ala riike, on oluline olla muudatustest teadlik ja nendeks valmistuda. Ainult nii saame tagada, et uus süsteem täidab oma eesmärki – muuta reisimine turvalisemaks ja sujuvamaks kõigi jaoks.
