Kõige ilusamad sügisrajad Eestis: 20 matkarada

1. Viru raba õpperada – sügisene klassika Lahemaal

Viru raba pole ilma põhjuseta üks Eesti tuntumaid loodusradasid. Sügisel muutuvad rabataimed vasepunaseks ja kuldseks ning tumedad laukad peegeldavad pilvi ja värvilisi rabamände.

Raja keskel asub 11,4 meetri kõrgune vaatetorn. Umbes 1,3 km pikkune lõik parklast tornini sobib ka ratastooli või lapsevankriga liikujale koos abilisega. Pärast vaatetorni muutub laudtee kitsamaks.

Miks minna sügisel? Varahommikune udu, madal päike, värviline rabataimestik ja vaatetornist avanev panoraam teevad Viru rabast ühe Eesti fotogeenilisema sügispaiga.

Ametlik info: RMK Viru raba õpperada →

2. Keila-Joa pargi loodusrada – juga, mõis ja kuldne park

Kui rabamaastike asemel tahaks näha päris sügisest lehtpuumetsa, tasub minna Keila-Joale. Ringrada kulgeb mööda Keila jõge, läbi vana mõisapargi ning üle rippsildade.

Peamine vaatamisväärsus on loomulikult Keila juga. Sügisel, kui pärast vihmasid võib jões olla rohkem vett ning park värvub kollaseks ja punaseks, on see üks Tallinna ümbruse efektsemaid lühikesi jalutuskäike.

Ametlik info: RMK Keila-Joa pargi loodusrada →

3. Majakivi–Pikanõmme õpperada – raba, luited ja hiiglaslik rändrahn

Majakivi–Pikanõmme rada on üks paremaid valikuid, kui Viru raba tundub juba liiga tuttav. Siin vahelduvad kuivad männimetsad, liivaluited, vanad rannavallid ja soised alad.

Raja üks suurimaid vaatamisväärsusi on Majakivi, mida peetakse Eesti suuruselt kolmandaks rändrahnuks. Teine oluline peatus on Pikanõmme vaatetorn, kust avaneb vaade Aabla rabale ja Juminda poolsaare metsadele.

Sügise trump: ühe retke jooksul saab korraga näha kuldset metsa, liivaseid kõrgendikke ja punakaspruuni rabamaastikku.

Raja info: Visit Harju →

4. Paukjärve loodusrada – järved keset Kõrvemaa metsi

Paukjärve rada erineb klassikalistest rabateedest. Siin on metsaga kaetud oosid, orud, erinevad metsatüübid ja maalilised metsajärved.

Rada algab ja lõpeb Kaksiksilla parklas ning sellel asub ka vaatetorn. Sügisel on eriti ilus hetk, kui kollased kased ja tumerohelised männid peegelduvad järvepinnalt.

Ametlik info: RMK Paukjärve loodusrada →

5. Kakerdaja loodusrada – Kõrvemaa üks ilusamaid rabasid

Kakerdaja on üks neist paikadest, kus sügis paistab eriti hästi välja. Laudtee viib läbi suure rabamassiivi, möödudes laugastest ja Kakerdi järve piirkonnast.

Rada saab läbida erinevate lõikudena. Rabahuviline võib valida umbes 4 km pikkuse laudteelõigu läbi Kakerdaja raba, samal ajal kui Kalajärvede piirkonnas saab teha ligikaudu 3 km pikkuse ringi.

Ametlik info: RMK Kakerdaja loodusrada →

6. Mukri loodusrada – lühike rada, aga väga palju vaateid

Mukri on hea näide sellest, et suure elamuse saamiseks pole vaja kümmet kilomeetrit kõndida. Rada kulgeb läbi Mukri raba ning möödub paljudest laugastest ja rabajärvedest.

Üks raja tugevamaid külgi on vaatetorn, kust avaneb lai vaade kogu rabamaastikule. Sügisel muutub Mukri eriti kontrastseks: tumedad laukad, pruunikaspunane maapind ja kollased kased moodustavad väga fotogeenilise kombinatsiooni.

Ametlik info: RMK Mukri loodusrada →

7. Käsmu matkarada – mets ja meri ühel rajal

Käsmu ei ole klassikaline rabamatk. Rada teeb ringi ümber Käsmu poolsaare ning umbes 10 kilomeetrit sellest kulgeb mere läheduses.

Teel kohtab männimetsi, suuri rändrahne, kiviseid randu ja vaikseid lahesoppe. Sügisese tormisema mere ja värvilise rannametsa kombinatsioon teeb Käsmust ühe omanäolisema sügisraja Eestis.

15 km ring algab Käsmu kalmistu ja kabeli juurest. Kui täispikk rada tundub liiga pikk, saab Käsmus valida ka lühema, umbes 4,2 km pikkuse loodus- ja kultuuriloolise raja.

Ametlik info: RMK Käsmu matkarada →

8. Uljaste matkarada – järv, oos ja põlismets

Uljaste on hea valik neile, kes tahavad rabade asemel näha sügisest järve-, metsa- ja oosimaastikku. Rada tutvustab Uljaste järve, sood, põlismetsa ja Uljaste oosi.

Sügisel tasub siin liikuda aeglasemalt: järvevesi, kõrged männid ja värvilised lehtpuud annavad piirkonnale väga rahuliku atmosfääri.

Ametlik info: RMK Uljaste matkarada →

9. Männikjärve raba õpperada – üle saja lauka

Männikjärve raba kuulub Endla looduskaitsealasse ning selle 7 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb vaade kogu 210 hektari suurusele rabale.

RMK andmetel on Männikjärve rabas üle 120 lauka. See muudab vaate eriti efektseks just sügisel, kui vee vahele jäävad rabasaared ja taimestik muutuvad punaseks, pruuniks ja kuldseks.

Ametlik info: RMK Männikjärve raba õpperada →

10. Taevaskodade matkarada – sügis Ahja jõe ürgorus

Kui rabad muutuvad sügisel punaseks, siis Taevaskoda muutub kuldseks. Ahja jõe, kõrgete liivakivipaljandite ja värviliste metsade kombinatsioon teeb sellest ühe Lõuna-Eesti efektsema sügispaiga.

Ringrajale jäävad Suur ja Väike Taevaskoda, allikad, koopad ning Ahja jõgi. Osa rajast sobib ka liikumispuudega külastajatele ning Suure Taevaskoja juurde on võimalik pääseda ratastooliga vastavat suunamist järgides.

Ametlik info: RMK Taevaskodade matkarada →

11. Meenikunno matkarada – järv keset sügisest rabametsa

Meenikunno matkarada moodustab 5,8 km pikkuse ringi. Umbes 2,4 km kulgeb laudteel ja 3,4 km metsarajal.

Raja suur väärtus on maastike vaheldumine. Siin ei kõnni kogu aeg avatud rabas – laudtee, mets, järved ja rabataimestik vahetuvad pidevalt. See muudab Meenikunno väga heaks valikuks oktoobris, kui mets on juba kollane, aga raba ise punakaspruun.

Ametlik info: RMK Meenikunno matkarada →

12. Pühajärve matkarada – üks parimaid sügisringe Lõuna-Eestis

Kui tahad näha klassikalist Lõuna-Eesti sügist, on Pühajärve ümbrus üks tugevamaid valikuid. Ringrada viib ümber järve läbi metsade ja vahelduva kuppelmaastiku.

Teekonna lähedusse jäävad Pühajärv, Armuallikas, Väikese Emajõe algus, Koolirand, Murrumets, Pühajärve Sõjatamm ja Sõjatammik.

14 km tähendab, et selleks tasub varuda mitu tundi. Just pikema matka tõttu sobib Pühajärv hästi neile, kes ei otsi ainult lühikest laudteejalutust.

Ametlik info: RMK Pühajärve matkarada →

13. Ööbikuoru väike matkarada – 450 meetrit, mis ei tundu liiga vähe

Ööbikuoru rada on selle nimekirja kõige lühem, kuid sügisel tasub see kindlasti sisse jätta.

Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid läbi Rõuge ürgorgu suubuva lühikese sälkoru ehk tsori. Rajalt saab näha Ööbikuorgu ja Linnamäge ning läheduses paikneb ka Ööbikuoru hüdrotöökoda.

Kõige ilusam on siin siis, kui järskudel nõlvadel kasvavad lehtpuud on muutunud kollaseks ja oranžiks.

Ametlik info: RMK Ööbikuoru väike matkarada →

14. Õisu matkarada – Mulgimaa Taevaskoda

Õisu on üks selle nimekirja vähem ilmselgeid, kuid väga häid valikuid. Rada kulgeb Õisu maastikukaitsealal jõeoru ja metsa vahel.

Sügisel lisavad voolav vesi, reljeefne maastik ja sügav org värvilisele metsale palju rohkem iseloomu kui tavalisel tasasel metsarajal.

Ametlik info: RMK Õisu matkarada →

15. Hüpassaare õpperada – Kuresoo vaikus

Hüpassaare viib matkaja läbi kõdusoometsa Kuresoo servale. Kuresoo on Eesti suurim rabamassiiv ning siin vahelduvad laukad, älved, rabasaared ja suured männid.

Paigal on ka tugev kultuuriline seos helilooja Mart Saarega, kes sai just sellest loodusest inspiratsiooni oma loomingule.

Ametlik info: RMK Hüpassaare õpperada →

16. Ingatsi õpperada – üles Kuresoo rabale

Ingatsi rada algab metsast ja jõuab Kuresoo rabale. Raja esimene osa läbib vesist lodumetsa, kus domineerivad vett armastavad sanglepad.

Üks raja eripärasid on kõrge rabarinnak. Sellest üles jõudes satub matkaja Kuresoo avarale rabamaastikule. Rajal asub ka vaatetorn.

Sügisel on eriti huvitav kontrast tumeda märja metsa ja avara kuldpunase rabamaastiku vahel.

Ametlik info: RMK Ingatsi õpperada →

17. Riisa õpperada – Soomaa lihtsam klassika

Riisa rada kulgeb läbi maalilise raba ja Navesti jõe ümbruse metsade. Näha saab nii avatud rabamaastikku kui ka märjemat ja metsasemat loodust.

Riisa on hea valik neile, kes soovivad Soomaad avastada ilma väga pika või keerulise matkata. Sügisel on laudtee ümbrus eriti värviline ning avatud rabas saab hästi jälgida valguse muutumist päeva jooksul.

Ametlik info: RMK Riisa õpperada →

18. Rannametsa–Tolkuse looduse õpperada – raba ja meri ühelt vaatetornilt

Tolkuse rada on üks Eesti omanäolisemaid, sest siin kohtuvad luited, männimets ja raba.

2,2 km pikkune ringrada on kaetud laudteega ning tõuseb Tornimäele. Seal asub 21,57 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniitudele ja Pärnu lahele ning teiselt poolt Tolkuse rabale.

See on väga hea koht, kui tahad ühe suhteliselt lühikese retkega saada võimalikult erinevaid vaateid.

Ametlik info: RMK Rannametsa–Tolkuse õpperada →

19. Marimetsa matkarada – pikk laudtee ja tõeline rabavaikus

Marimetsa algab hoopis metsast ja heinamaalt, jätkub kuusikus Marimetsa oja ääres ning jõuab alles seejärel rabasse.

Laudtee viib läbi madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo kuni laugasteni. Raja lõpus asub 7,6 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb lai vaade Marimetsa rabale.

Sügisel on see hea alternatiiv kuulsamatele rabadele neile, kes tahavad matka, kus sihtpunkti jõudmiseks peab ka päriselt natuke kõndima.

Ametlik info: RMK Marimetsa matkarada →

20. Koigi õpperada – Saaremaa raba

Saaremaa ei tähenda ainult merd, kadakaid ja pankrannikut. Koigi õpperada asub Saaremaa suurimas rabas ning on üks saare erilisemaid sügispaiku.

Rada kulgeb läbi raba ümber Pikkjärve. Teel on laudrada, sillad, vaateplatvormid ja 9 meetri kõrgune vaatetorn.

Kui Saaremaale satutakse kõige sagedamini suvel, siis Koigi on hea põhjus tulla saarele ka sügisel – rabamaastik on rahulikum ning sügisvärvid annavad sellele täiesti teise ilme.

Ametlik info: RMK Koigi õpperada →

Millal on Eesti matkarajad sügisel kõige ilusamad?

Ühte täpset nädalat pole võimalik ette ennustada, sest sügisvärvide tippaeg sõltub temperatuurist, vihmast ja tuulest. Tavaliselt hakkavad tugevamad sügisvärvid Eestis ilmuma septembri teises pooles ning septembri lõpp ja oktoobri esimene pool annavad sageli kõige rohkem värve korraga.

Rabade puhul kestab värvide mäng kauem. Isegi siis, kui puud on suure osa lehti juba kaotanud, võivad turbasamblad, kanarbik ja muu rabataimestik olla punastes, oranžides ja pruunides toonides.

Varahommik on eriti hea rabades. Udu, laugaste peegeldused ja madal sügispäike võivad muuta sama raja täiesti teistsuguseks kui keskpäeval.

Milline sügisrada valida?

Lastega või lühemaks jalutuskäiguks sobivad hästi Viru raba, Keila-Joa, Mukri, Taevaskoda, Riisa, Ööbikuorg ja Rannametsa–Tolkuse.

Kõige tugevama rabatunde annavad Kakerdaja, Mukri, Marimetsa, Hüpassaare, Ingatsi, Männikjärve ja Koigi.

Pikemaks päevamatkaks vali Käsmu, Pühajärve või Marimetsa.

Metsa ja sügisvärvide pärast tasub vaadata Pühajärve, Õisu, Taevaskoda, Paukjärve ja Keila-Joa poole.

Mere ja looduse kombinatsiooniks on üks huvitavamaid variante Käsmu.

Mida sügismatkale kaasa võtta?

Sügisene matkarada võib olla palju libedam kui suvel. Laudteed kattuvad märgade lehtede ja niiskusega ning pikema vihmaperioodi järel võivad metsarajad olla mudased või osaliselt üle ujutatud.

Kaasa tasub võtta veekindlad või niiskust taluvad jalanõud, kihiline riietus, vihmakeep, joogivesi ning pikemale matkale ka midagi süüa. Lühema päeva tõttu tasub pikematele radadele minna piisavalt vara.

Eriti kaitsealadel kontrolli enne sõitu alati RMK värsket infot. Raja seisukord võib muutuda tormi, üleujutuse, rekonstrueerimise või muude ajutiste piirangute tõttu.

Kõige tähtsam on aga mitte kiirustada. Sügisene Eesti loodus ei vaja alati pikka matka – vahel piisab paarist kilomeetrist, termosest sooja joogiga ja ühest õigel ajal tehtud peatusest, et näha tuttavat kohta täiesti uue pilguga.

Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda