Haigusleht, puhkusetasu ja vanemahüvitis 2026: mis muutus ja mida töötaja peab teadma?
2026. aastal muutus Eestis mitu töötaja sissetulekut mõjutavat reeglit. Kõige olulisemad muudatused puudutavad Tervisekassa makstava haigus- ja hooldushüvitise uut ülempiiri, maksuvaba tulu arvestamist ning vanemahüvitisi.Tavalise põhipuhkuse ja puhkusetasu arvutamise põhikord 2026. aastal aga oluliselt ei muutunud. Seetõttu tasub eristada uusi reegleid nendest, mis kehtisid juba varem.
Siin on 2026. aasta olulisemad muudatused ja reeglid, mida töötaja peaks teadma.
1. Haigushüvitisele kehtib 2026. aastast uus päevane ülempiir
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtib Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele uus ülempiir.
2026. aastal on Tervisekassa makstava haigus- ja hooldushüvitise maksimaalne summa 126,87 eurot ühe kalendripäeva kohta.
See ei tähenda, et iga haiguslehel olev inimene saab 126,87 eurot päevas. Tegemist on maksimaalse summaga, millest rohkem Tervisekassa ühe päeva eest ei maksa.
Tavalise haiguslehe puhul on Tervisekassa hüvitise määr üldjuhul 70% inimese eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud keskmisest tulust.
Näiteks kui arvutuse järgi oleks inimese haigushüvitis 128,10 eurot päevas, rakendub 2026. aasta ülempiir ning Tervisekassa arvestab hüvitise aluseks 126,87 eurot päevas.
Uut ülempiiri rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026 alanud uutele töövõimetusjuhtumitele.
Kui haigus- või hooldusleht algas juba enne 1. jaanuari 2026 ja kestis pärast aastavahetust edasi, sellele uut ülempiiri ei rakendata.
Samuti ei kehti 126,87-eurone ülempiir tööandja makstavale haigushüvitisele.
2. Kes maksab tavalise haiguslehe eest?
Tavalise haigestumise või olmevigastuse korral ei ole põhimõte 2026. aastal muutunud.
Tervisekassa maksab tavapärase haiguslehe puhul üldjuhul 70% arvestuslikust päevatulust, kuid 2026. aastal ei saa Tervisekassa makstav päevahüvitis ületada 126,87 eurot.
Oluline on arvestada, et kõik töövõimetuslehed ei järgi täpselt sama skeemi. Näiteks tööõnnetuse, kutsehaiguse ja mõne muu erijuhu puhul kehtivad teised hüvitamise reeglid.
Hüvitiste võrdlustabel
Erineva töövõimetuse põhjuse korral võivad erineda nii hüvitise määr, maksja kui ka hüvitise maksmise algus ja kestus.
| Tööst vabastamise põhjus | Põhjuse number | Lehe liik | Hüvitamise kord | Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus |
|---|---|---|---|---|
| Haigestumine või olmevigastus | 1 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva) |
| Liiklusvigastus Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine |
4 18 |
Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva |
| Karantiin | 10 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 9. päevast. Hüvitise määr 70%. | Kuni karantiini lõpuni |
| Kutsehaigestumine | 2 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
| Tööõnnetus Tööõnnetus liikluses Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine |
5 6 7 |
Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
| Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel | 8 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
| Rasedale terviseseisundile vastava töö andmine | 17 | Haigusleht | Tervisekassa hüvitab esmase haiguslehe algusele eelnenud päeval kehtinud keskmise töötasu ja tööandja poolt makstud töötasu vahe.
Tööandja peab rasedale kergemal tööl töötamisel maksma töötasu vähemalt 50% võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust. Kui rasedal on üks tööandja ja ta vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, hüvitab Tervisekassa haiguslehe 2. päevast 70% määraga eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. |
Kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva |
| Haigestumine või vigastus raseduse ajal | 19 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva |
| Alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamine | 14 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. | Kuni 60 päeva |
| Haige perekonnaliikme põetamine kodus | 12 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. | Kuni 7 päeva |
| Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi | 13 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. | Kuni 10 päeva |
| Elundi või vereloome tüvirakkude annetus | 20 | Haigusleht | Tervisekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
| Töötingimuste ajutine kergendamine mitte varem kui haiguslehe 31. päevast | 21 | Haigusleht | Tervisekassa hüvitab esmase haiguslehe algusele eelnenud päeval kehtinud keskmise töötasu ja tööandja poolt makstud töötasu vahe.
Tööandja peab inimesele töötingimuste ajutise kergendamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50% võrreldes töötasuga enne esmase haiguslehe algust. |
Haigushüvitise ja kohandatud tingimustel töötamise palgavahe hüvitamine on ühes juhtumis kokku kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral 240 päeva). |
Allikas:
Tervisekassa – haigushüvitis
Hüvitiste võrdlustabel, viimati uuendatud 10.07.2026.
3. Ka hooldushüvitisele kehtib 126,87-eurone ülempiir
Uus piirang puudutab ka Tervisekassa makstavat hooldushüvitist.
Hooldushüvitist võib saada näiteks siis, kui inimene peab töölt eemal olema:
- haige lapse põetamiseks;
- haige pereliikme kodus põetamiseks;
- teatud juhtudel väikese lapse hooldamiseks, kui lapse tavapärane hooldaja ise haigestub.
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa alates hoolduslehe esimesest päevast ning 2026. aastal rakendub sellele samuti maksimaalne 126,87 euro suurune päevane hüvitis.
Näiteks kui inimese tulude järgi arvutatud 80% hooldushüvitis oleks 146,40 eurot päevas, makstakse talle 2026. aasta ülempiiri tõttu maksimaalselt 126,87 eurot päevas.
Muudatus mõjutab seega kõige rohkem suurema sissetulekuga inimesi.
4. Alates 1. aprillist 2026 ei maksta korraga haigus- ja töötuskindlustushüvitist
Veel üks oluline muudatus jõustus 1. aprillil 2026.
Alates sellest kuupäevast alanud uute ajutise töövõimetuse juhtumite puhul lõpetab Tervisekassa töövõimetuslehe hüvitamise päevast, mil inimesel tekib Töötukassa kaudu ravikindlustus töötuskindlustushüvitise saajana.
See tähendab, et inimesele ei maksta enam samal ajal:
- Tervisekassa haigus- või hooldushüvitist;
- ja Töötukassa töötuskindlustushüvitist.
Muudatus puudutab alates 1. aprillist 2026 algavaid uusi töövõimetusjuhtumeid.
Puhkusetasu 2026: mis muutus?
5. Puhkusetasu põhikord 2026. aastal ei muutunud
Erinevalt haigushüvitisest ei toimunud 2026. aastal tavalise põhipuhkuse tasustamisel suurt uut reformi.
Töötajal on endiselt õigus puhkusetasule ning üldreeglina tuleb see välja maksta hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka teisiti.
Kokkulepe ei või aga ette näha, et puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Seega võib näiteks töötaja ja tööandja kokku leppida, et puhkusetasu ei maksta enne puhkust, vaid tavapärasel palgapäeval.
6. Kuidas põhipuhkuse tasu arvutatakse?
Kui töötajale on eelneva kuue kuu jooksul makstud muutumatu suurusega töötasu, ei ole põhipuhkusetasu maksmiseks vaja keskmist töötasu eraldi arvutada ning rakendatakse töötasu säilitamise põhimõtet.
Kui töötasu on muutunud — näiteks inimene saab lisatasusid, tulemustasu või tema põhipalk on muutunud — kasutatakse üldjuhul eelneva kuue kalendrikuu töötasu.
Põhipuhkuse puhul leitakse keskmine kalendripäevatasu.
Lihtsustatud kujul:
keskmine kalendripäevatasu × põhipuhkuse päevade arv = puhkusetasu
Keskmise kalendripäevatasu arvutamisel võetakse arvesse eelneva kuue kuu töötasud ning vastava perioodi kalendripäevad.
Arvestusest jäetakse välja muu hulgas päevad, mil töötajale ei arvestatud töötasu töölepingu seaduse § 19 alusel töölt eemal viibimise tõttu. Põhipuhkusetasu arvutamisel ei arvestata kalendripäevade hulka ka rahvuspüha ega riigipühi.
Maksuvaba tulu ja puhkusetasu 2026
7. Tööealise inimese maksuvaba tulu on 700 eurot kuus
Üks olulisemaid 2026. aasta maksualaseid muudatusi on uus ühtne maksuvaba tulu.
Alates 1. jaanuarist 2026 on inimesel, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua vanaduspensioniikka selle kalendriaasta jooksul, üldine maksuvaba tulu:
kuni 700 eurot kuus ehk kuni 8400 eurot aastas.
Maksuvaba tulu ei vähene enam sissetuleku suurenedes.
2026. aastal on tulumaksu kinnipidamise määr 22%.
Tööandja saab töötaja väljamaksetele maksuvaba tulu rakendada töötaja kirjaliku avalduse alusel.
Kui inimene saab maksustatavat tulu mitmelt väljamakse tegijalt, saab üldise maksuvaba tulu kasutamise avalduse esitada ühele enda valitud väljamakse tegijale.
Aga vanaduspensioniealine töötaja?
Vanaduspensioniikka jõudnud inimesele kehtib 2026. aastal eraldi maksuvaba tulu:
776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.
Seega ei ole 700-eurone reegel universaalne kõigile töötajatele.
8. Puhkusetasu ette maksmine võib mõjutada maksuvaba tulu kasutamist
See on üks praktilisemaid 2026. aasta nüansse.
700 euro suurust maksuvaba tulu arvestatakse kalendrikuu kaupa.
Kui töötajale makstakse näiteks juunis korraga juunikuu töötasu ja juulikuu puhkusetasu, võib juulis olla väljamakse tavalisest väiksem või puududa üldse.
Kui mõnes kuus jääb osa 700-eurosest maksuvabast tulust kasutamata, ei saa seda järgmisse kuusse üle kanda, ette kasutada ega teiste kuudega kokku liita.
MTA toob eraldi välja just olukorra, kus maksuvaba tulu jääb kasutamata haiguse või pika puhkuse tõttu, sest puhkusetasu on ette makstud.
Kasutamata maksuvaba tulu ei pruugi siiski lõplikult kaduma minna.
Aastase tuludeklaratsiooni esitamisel saab arvesse võtta inimese aastast maksuvaba tulu — tööealisel inimesel kuni 8400 eurot aastas.
Seetõttu võib aasta jooksul rohkem kinni peetud tulumaks deklaratsiooni alusel osaliselt tagasi tulla.
Mis saab siis, kui töötaja jääb puhkuse ajal haigeks?
9. Haigestumise tõttu võib puhkuse katkestada
Kui töötaja jääb põhipuhkuse ajal haigeks, ei pea ta haiguspäevi tingimata puhkusepäevadena ära kasutama.
Töölepingu seaduse § 69 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada, kui selle põhjuseks on töötaja isikust tulenev oluline asjaolu, sealhulgas ajutine töövõimetus.
Oluline on aga üks nüanss:
puhkuse katkestamine ei toimu automaatselt üksnes haiguslehe avamise tõttu.
Töötaja peab puhkuse kasutamist takistavast asjaolust tööandjale teatama esimesel võimalusel.
Kasutamata jäänud puhkuseosa saab töötaja nõuda vahetult pärast takistuse lõppu või kasutada poolte kokkuleppel muul ajal.
Vanemahüvitis 2026
10. Vanemahüvitise ülempiir langes 3806,10 euroni
Alates 1. jaanuarist 2026 vähenes vanemahüvitise maksimaalne määr.
2025. aastal oli vanemahüvitise ülempiir 5265,09 eurot kuus.
2026. aastal on see:
3806,10 eurot kuus.
Põhjuseks on muudatus, mille järgi ei ole ülempiir enam kolmekordne, vaid kahekordne Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kuu tulu.
Uut ülempiiri rakendatakse kõigile vanemahüvitise liikidele, kuid 2025. ja 2026. aasta vahetuse juhtumites sõltub rakendatav piir hüvitise liigist ja sünnikuupäevast.
Miks on 2025. aasta lõpus ja 2026. aasta alguses sündivate laste puhul olukord keerulisem?
Töötava ema ema vanemahüvitis arvutatakse lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi.
Teised vanemahüvitise liigid, näiteks jagatav vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis, lähtuvad üldjuhul lapse tegelikust sünnikuupäevast.
Näiteks kui lapse eeldatav sünnikuupäev on jaanuaris 2026, kuid laps sünnib tegelikult detsembris 2025, võivad ema vanemahüvitisele ning isa või jagatavale vanemahüvitisele kehtida erinevad ülempiirid.
Seetõttu tasub 2025. aasta lõpu ja 2026. aasta alguse piiripealsetes olukordades kontrollida enda konkreetset juhtumit Sotsiaalkindlustusametist.
11. Vanemahüvitise ajal teenitud tulu enam hüvitist ei vähenda — kuid töötada ei saa kõigi hüvitiste ajal
See on koht, kus 2026. aasta muudatust sageli liiga lihtsalt selgitatakse.
Alates 1. jaanuarist 2026 kadus vanemahüvitise saamise ajal senine tulu teenimise piirmäär.
See tähendab, et juhul kui töötamine vastava vanemahüvitise liigi ajal on lubatud, ei vähendata vanemahüvitist enam teenitud tulu suuruse tõttu.
Millal võib töötada?
Jagatava vanemahüvitise ajal on töötamine lubatud.
Alates 2026. aastast võib inimene sel ajal teenida ka piiramatut sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ilma, et teenitud tulu tõttu vanemahüvitise väljamakset vähendataks.
Töötamine on lubatud ka lapsendaja vanemahüvitise saamise ajal.
Millal töötada ei saa?
Ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise saamise ajal ei ole töötamine lubatud, sest töötav ema viibib sellel perioodil emapuhkusel ja töötav isa isapuhkusel ning vastav töösuhe on puhkuse ajaks peatunud.
Seega ei tähenda 2026. aasta muudatus, et nüüd võib kõikide vanemahüvitiste saamise ajal piiranguteta töötada.
Õigem on öelda:
kui konkreetse vanemahüvitise liigi ajal on töötamine lubatud, siis 2026. aastast teenitud tulu enam hüvitist ei vähenda.
12. Muutusid ka lapsepuhkuse hüvitiste ülempiirid
Vanemahüvitise ülempiiri vähendamine mõjutas ka mõningaid lapsevanematele makstavaid puhkusehüvitisi.
2026. aastal on:
- lapsepuhkuse päevamäära ülempiir 63,44 eurot;
- puudega lapse vanema puhkuse päevamäära ülempiir 181,24 eurot.
2025. aastal olid vastavad ülempiirid 87,75 ja 251,72 eurot.
Tegemist on maksimaalsete päevamääradega, mitte summadega, mida iga lapsevanem automaatselt saab.
Haigusleht ja puhkusetasu 2026: kiire ülevaade
Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda
Rasedus, sünnitus ja vanemapuhkus Eestis: õigused, hüvitised ja tähtajad
Vaata, kuidas toimivad ema-, isa- ja jagatav vanemahüvitis, millised on puhkuste tähtajad ning mida peab lapsevanem 2026. aastal teadma.
Tervisekassa ja eraravikindlustuse võrdlus Eestis
Uuri, mida katab Tervisekassa, millal võib eratervisekindlustusest kasu olla ning kuidas erinevad riiklik ja eraravikindlustus.
Kuidas vaadata oma pensionistaaži Eestis: lihtne juhend samm-sammult
Vaata, kust kontrollida oma pensionistaaži, töötamise andmeid ja deklareeritud sissetulekuid ning mida teha, kui andmetes on viga.
Töötasu enne töövestlust: mis muutus Eestis 13. juulil 2026?
Loe, millal peab tööandja kandidaadile palga või palgavahemiku avaldama ning milliseid küsimusi ei tohi töövestlusel enam esitada.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur on haigushüvitise ülempiir 2026. aastal?
Tervisekassa makstava haigus- ja hooldushüvitise päevane ülempiir on 126,87 eurot. Piir kehtib alates 1. jaanuarist 2026 alanud uutele töövõimetusjuhtumitele.
Kas esimesed kolm haiguspäeva on 2026. aastal tasustatud?
Tavalise haigestumise korral mitte. Esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta, 4.–8. päeva eest maksab tööandja ning alates 9. päevast Tervisekassa.
Kas puhkusetasu arvutamise kord muutus 2026. aastal?
Tavalise põhipuhkuse tasu arvutamise põhikord 2026. aastal oluliselt ei muutunud. Suurem muudatus puudutab hoopis maksuvaba tulu: tööealise inimese üldine maksuvaba tulu on kuni 700 eurot kuus.
Kas kasutamata 700 euro suuruse maksuvaba tulu saab järgmisse kuusse üle kanda?
Ei. 700-eurone maksuvaba tulu on kuupõhine ning kasutamata osa ei saa järgmisse kuusse üle kanda ega teiste kuudega kokku liita. Aasta lõikes saab kasutamata maksuvaba tulu arvesse võtta tuludeklaratsioonis kuni aastase piirmäärani.
Mis saab siis, kui jään puhkuse ajal haigeks?
Ajutise töövõimetuse tõttu on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada. Tööandjat tuleb sellest teavitada esimesel võimalusel. Puhkus ei katke üksnes haiguslehe avamise tõttu automaatselt.
Kas vanemahüvitise ajal võib 2026. aastal töötada?
See sõltub vanemahüvitise liigist. Jagatava ja lapsendaja vanemahüvitise ajal on töötamine lubatud ning 2026. aastast teenitud tulu enam hüvitist ei vähenda. Ema ja isa vanemahüvitise ajal töötamine lubatud ei ole.
Ametlikud allikad
Tööelu – keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamine
Riigi Teataja – töölepingu seadus
Maksu- ja Tolliamet – maksuvaba tulu arvestamine
Maksu- ja Tolliamet – 2026. aasta maksumäärad
Maksu- ja Tolliamet – maksuvaba tulu vanaduspensionieas
Sotsiaalkindlustusamet – vanemahüvitise ülempiir ja 2026. aasta muudatused
Sotsiaalkindlustusamet – vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimine
Sotsiaalkindlustusamet – perehüvitiste määrad
Sotsiaalkindlustusamet – 2026. aasta hüvitiste muudatused
Pakud raamatupidamise, personalijuhtimise või õigusnõustamise teenust?
Easyfindis saad tutvustada oma teenuseid ja kogemust, lisada ettevõtte või spetsialisti profiili ning avaldada ekspertartikleid. Nii leiab huviline olulise info, kontaktid ja teenuse kirjelduse ühest kohast.
Registreeru Easyfindis ja lisa oma teenus või ettevõte portaali.
Artikkel on informatiivne ega asenda individuaalset õigus-, maksu- ega raamatupidamisnõustamist. Õigusaktid, hüvitiste määrad ja ametlikud juhised võivad muutuda. Konkreetse olukorra puhul kontrollige alati kehtivat infot vastava ametiasutuse veebilehelt. Artikli koostamisel on kasutatud ka tehisintellekti abi ning faktid on kontrollitud ametlike allikate põhjal.