Tarbijakaitse muutused Eestis 2026: taganemisnupp, roheväited, parandamisõigus ja tarbijakrediit

2026. aasta toob Eestis kaasa mitu olulist tarbijakaitse muudatust, kuid kõik neist ei ole veel jõustunud. E-poodide veebipõhine taganemisfunktsioon hakkab kehtima 1. septembril ning uued keskkonnaväidete ja kestlikkusmärgiste reeglid 27. septembril. Samal ajal on parandamisõiguse Eesti rakendusseadus veel menetluses ning Riigikogus ootab jätkuvalt vastuvõtmist uus tarbijakrediidi regulatsioon.

Seega tasub eristada kolme asja: mis juba kehtib, mis hakkab lähinädalatel kehtima ja mis on alles eelnõu. Allpool on olukord seisuga 13. august 2026.

1. Alates 1. septembrist tuleb veebis võimaldada lihtsat lepingust taganemist

Üks kõige konkreetsemaid 2026. aasta muudatusi puudutab e-kaubandust.

Riigikogu võttis 13. mail 2026 vastu võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse, mis jõustub 1. septembril 2026. Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle muu hulgas Euroopa Liidu direktiivist (EL) 2023/2673 tulenevad nõuded.

Kui tarbijaga sõlmitakse taganemisõigusega kaugleping veebipõhise kasutajaliidese kaudu, peab tarbijal olema võimalik kasutada lepingust taganemiseks spetsiaalset elektroonilist funktsiooni. Euroopa Liidu reeglite mõte on muuta veebis sõlmitud lepingust taganemine sama lihtsasti kättesaadavaks kui lepingu sõlmimine ise.

Eesti seaduse järgi peab funktsioon olema tarbijale kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul ning võimaldama veebis taganemisavalduse esitamist. Avalduse kaudu peab olema võimalik tuvastada vähemalt tarbija, leping, millest soovitakse taganeda, ning elektrooniline vahend, mille kaudu saadetakse avalduse kättesaamise kinnitus.

Kas 14-päevane taganemisõigus on uus?

Ei.

Tarbijal on juba praegu üldjuhul õigus internetis sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul taganeda. Kauba puhul arvestatakse tähtaega tavaliselt selle kättesaamisest. Taganemisõigusel on ka seaduses sätestatud erandid.

2026. aasta muudatus ei loo 14-päevast õigust, vaid muudab viisi, kuidas tarbija saab seda õigust veebis kasutada.

See erinevus on oluline, sest „taganemisnupp“ ei ole lihtsalt link e-poe tagastustingimustele. Ettevõtja peab läbi mõtlema kogu elektroonilise taganemisprotsessi.

E-poel tasub enne 1. septembrit kontrollida, kas taganemisfunktsioon on nõutavatel juhtudel kliendile nähtav, kas avaldus on veebis esitatav, kas konkreetne tellimus on tuvastatav ning kas tarbija saab avalduse esitamise kohta elektroonilise kinnituse.

2. Alates 27. septembrist muutuvad roheväidete reeglid oluliselt rangemaks

Teine suur muudatus puudutab palju laiemat ettevõtjate ringi kui ainult e-poode.

Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2024/825 ehk tarbijate rohepöördel võimestamise direktiiv. Uued tarbijakaitseseaduse sätted jõustuvad 27. septembril 2026.

Muudatuste eesmärk on piirata olukordi, kus toodet, teenust või ettevõtet esitletakse tarbijale keskkonnasõbralikumana, kui selle väite põhjendamiseks tegelikult alust on.

See puudutab nii pakendit ja reklaami kui ka veebipoe tootekirjeldusi, kodulehti, digireklaame, sotsiaalmeediat ja muid tarbijale suunatud kommertsteateid. Euroopa Komisjoni selgituse järgi keskenduvad reeglid sellele, kuidas toodet, teenust või ettevõtet tarbijale esitletakse.

Sõnad nagu „roheline“ ja „keskkonnasõbralik“ muutuvad riskantsemaks

Uued reeglid defineerivad muu hulgas üldise keskkonnaväite. Euroopa Komisjoni näidete hulka kuuluvad sellised väljendid nagu „keskkonnasõbralik“, „eco-friendly“, „green“, „kliimasõbralik“ ja „biolagunev“.

Üldiseid keskkonnaväiteid ei saa kasutada lihtsalt turunduslausena, kui ettevõtja ei suuda tõendada väitega seotud tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet või kui väidet ei ole samas kommunikatsioonikanalis piisavalt täpsustatud.

Oluline muudatus puudutab ka kestlikkusmärgiseid. Märgis peab põhinema nõuetele vastaval sertifitseerimissüsteemil või olema kehtestatud avaliku võimu poolt. Ettevõtte enda loodud „roheline märk“ ei pruugi seega enam olla lubatud lihtsalt põhjusel, et ettevõtja on selle ise usaldusväärseks kuulutanud.

Samuti keelatakse teatud väited, mille kohaselt on tootel kasvuhoonegaaside heite mõttes neutraalne, väiksem või positiivne keskkonnamõju ainult seetõttu, et heidet kompenseeritakse. Vastav keeld on lisatud ka Eesti tarbijakaitse regulatsiooni.

Väga oluline: vana laovaru ei saa automaatselt erandit

Ettevõtja jaoks on siin üks eriti oluline detail.

Euroopa Komisjoni 2026. aasta selgituse järgi peavad keskkonnaväited ja kestlikkusmärgised vastama uutele reeglitele alates 27. septembrist ka juba olemasolevate toodete puhul. Direktiiv ei anna vanale laovarule üldist täiendavat üleminekuperioodi.

Kui pakendil olev väide ei vasta nõuetele, võib ettevõtjal olla vaja see näiteks katta, parandada või esitada müügikohas täiendav nõuetekohane teave.

Seetõttu ei tasu auditiga oodata septembri lõppu. Üle tuleks vaadata pakendid, veebipoe tekstid, reklaamid, sotsiaalmeedia, kataloogid, kampaaniad ja kasutatavad keskkonna- või kestlikkusmärgised.

3. Õigus remondile: EL-i tähtaeg saabus, kuid Eestis ei ole rakendusseadus veel jõustunud

Siin on tekkinud kõige rohkem segadust.

Euroopa Liidu parandamisõiguse direktiiv (EL) 2024/1799 näeb ette, et liikmesriigid pidid reeglid riigisisesesse õigusesse üle võtma ja neid rakendama alates 31. juulist 2026. Euroopa Komisjoni järgi on eesmärk muuta toodete parandamine tarbija jaoks lihtsamaks ja suurendada parandamist nii seadusliku vastutuse perioodil kui ka pärast seda.

Eestis ei saa aga seisuga 13. august 2026 öelda, et kogu uus parandamisõiguse regulatsioon juba kehtib.

Justiits- ja Digiministeeriumi 14. juuli 2026 eelnõu seletuskirjas on otseselt märgitud, et Eesti hilineb direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu „Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (parandamisõigus)“ on Eelnõude infosüsteemis numbriga JDM/26-0825 veel menetlusprotsessis.

See tähendab, et väide „alates 31. juulist 2026 kehtib Eestis uus täielik parandamisõigus“ oleks praegu eksitav.

Mida Eesti eelnõu ette näeb?

Praeguse eelnõu kohaselt tekiks mitmeid olulisi uusi õigusi ja kohustusi.

Kui tarbija valib puudusega asja puhul asendamise asemel parandamise, pikeneks müüja vastutuse tähtaeg ühe korra ühe aasta võrra. Müüja peaks tarbijat parandamise ja asendamise valikust ning tähtaja pikenemisest teavitama.

Teatud toodete tootjatele tekiks parandamiskohustus ka olukorras, kus müüja lepingujärgne vastutus enam ei kehti. Parandamine peaks toimuma mõistliku aja jooksul ning tasuta või mõistliku tasu eest.

Eelnõu seletuskirja järgi puudutab süsteem muu hulgas selliseid tooterühmi, millele on EL-is kehtestatud parandatavuse nõuded, näiteks pesumasinaid, nõudepesumasinaid, külmikuid ja sügavkülmikuid, kuvareid, tolmuimejaid, mobiiltelefone, juhtmeta telefone, tahvelarvuteid ja teatud teisi seadmeid.

Eelnõu näeb ette ka võimaluse kasutada Euroopa parandusteabe vormi, mille kaudu saaks tarbija võrrelda erinevate parandajate hindu, tähtaegu ja tingimusi. Euroopa Komisjon kavandab lisaks ühist veebipõhist parandusplatvormi, mille kasutuselevõtt on ette nähtud 2028. aastaks.

Need on aga praegu veel eelnõus kavandatud Eesti sätted, mitte kõik juba jõustunud kohustused.

4. Tarbijakrediidi reeglid muutuvad samuti, kuid seadus pole veel vastu võetud

Veel üks suur 2026. aasta tarbijakaitse muudatus puudutab krediiti.

Euroopa Liidu uus tarbijakrediidi direktiiv (EL) 2023/2225 asendab senise regulatsiooni ning EL-i uus raamistik hakkab kohalduma 20. novembrist 2026.

Eestis on selle rakendamiseks esitatud Riigikogule võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 947 SE. Valitsus esitas eelnõu Riigikogule juunis ning see on seisuga august 2026 endiselt menetluses.

Üks tähelepanuväärsemaid muudatusi on kavatsus laiendada tarbijakrediidi regulatsiooni ka paljudele „osta nüüd, maksa hiljem“ ehk Buy Now, Pay Later lahendustele, sealhulgas teatud tasuta krediidilepingutele.

Riigikogu avaldatud eelnõu ülevaate järgi peaksid selliste teenuste pakkujad tulevikus muu hulgas hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelset teavet ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samuti nähakse ette ühtsem standardinfo ning täpsemad reeglid automatiseeritud otsuste kasutamisel.

Kuid ka siin on oluline kasutada õiget sõnastust: need muudatused on praegu Riigikogus menetletavas eelnõus, mitte veel lõplikult kehtivas Eesti seaduses.

Mis ei ole 2026. aastal uus?

Tarbijakaitse teemal kirjutades tekib sageli eksitav mulje, et kõik EL-i viimaste aastate direktiivid on „uued 2026. aasta reeglid“. Tegelikult see nii ei ole.

Näiteks Omnibus-direktiivist ning digitaalset sisu ja kaupade müüki puudutavatest direktiividest tulenevad paljud olulised nõuded kehtivad Eestis juba mitu aastat. Samuti ei ole 2026. aasta uuendus ei tavapärane e-poe 14-päevane taganemisõigus ega põhimõte, et müüja vastutab tarbijale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest kahe aasta jooksul. TTJA käsitleb neid praegu kehtivate tarbijaõigustena.

2026. aasta tegelik muutus seisneb eelkõige uues taganemisfunktsioonis, rangemates keskkonnaväidete reeglites ning järgmistes tarbijakaitse pakettides, mis puudutavad parandamist ja krediiti.

Mida peaks ettevõtja tegema 2026. aasta sügiseks?

Kõige kiiremini vajavad tähelepanu e-kaubandus ja turundus.

• Kui pakud krediiti, järelmaksu või „osta nüüd, maksa hiljem“ lahendusi, jälgi eelnõu 947 SE vastuvõtmist ja lõplikku jõustumisgraafikut.

Korduma kippuvad küsimused

Millised tarbijakaitse muudatused Eestis 2026. aastal kindlasti jõustuvad?

Praeguseks vastu võetud seadustest jõustub 1. septembril 2026 veebipõhise taganemisfunktsiooni nõue ning 27. septembril 2026 uus keskkonnaväidete ja kestlikkusmärgiste regulatsioon.

Kas igas e-poes peab alates 1. septembrist olema taganemisnupp?

Nõue on seotud veebipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingutega, mille puhul tarbijal on taganemisõigus. Seetõttu ei tähenda see, et kõikidele toodetele ja lepingutele kehtib automaatselt sama taganemisvõimalus — seaduses sätestatud taganemisõiguse erandid jäävad alles.

Kas sõna „keskkonnasõbralik“ on alates septembrist keelatud?

Mitte automaatselt, kuid üldise keskkonnaväite kasutamiseks muutuvad tingimused oluliselt rangemaks. Ettevõtja peab suutma väidet piisavalt täpsustada ja põhjendada vastavalt uutele nõuetele.

Kas uus õigus remondile Eestis juba kehtib?

EL-i direktiivi rakendamise tähtaeg oli 31. juuli 2026, kuid Eesti vastav rakendusseadus ei ole seisuga 13. august 2026 veel lõplikult jõustunud. Eesti eelnõu seletuskirjas märgitakse ka sõnaselgelt, et direktiivi ülevõtmine on hilinenud.

Kas „osta nüüd, maksa hiljem“ muutub tarbijakrediidiks?

Eesti eelnõu 947 SE järgi laieneks tarbijakrediidi regulatsioon ka paljudele sellistele lahendustele. Eelnõu on aga veel Riigikogus menetluses, mistõttu tuleb enne konkreetsete kohustuste rakendamist kontrollida lõplikult vastu võetud seadust.

Kokkuvõte

2026. aasta on Eesti tarbijakaitses tõepoolest oluline muutuste aasta, kuid kõiki EL-i algatusi ei tohi käsitleda juba jõustunud Eesti seadusena.

Kõige konkreetsemad tähtajad ettevõtjale on praegu 1. september, mil jõustub uus veebipõhine taganemisfunktsioon, ja 27. september, mil hakkavad kehtima rangemad keskkonnaväidete ja kestlikkusmärgiste nõuded. Parandamisõiguse ja uue tarbijakrediidi regulatsiooni puhul tuleb aga jälgida Eesti seadusandluse edasist menetlust.

Artikkel on koostatud seisuga 13. august 2026. Menetluses olevate eelnõude sisu ja jõustumisaeg võivad enne vastuvõtmist muutuda. Artikkel on informatiivne ega asenda konkreetse juhtumi õigusnõustamist.

Allikad

Riigi Teataja — võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus, jõustumine 1.09.2026.

Riigi Teataja — tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus ning 27.09.2026 jõustuv redaktsioon.

Euroopa Komisjon — Directive on Repair of Goods.

Justiits- ja Digiministeeriumi parandamisõiguse eelnõu ja seletuskiri.

Riigikogu — uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmise eelnõu 947 SE.

TTJA — e-kaubandus ja 14-päevane taganemisõigus.

Pakud teenust või müüd tooteid?

Easyfind aitab muuta sinu ettevõtte ja pakkumised veebis paremini leitavaks.
Loo ettevõtte profiil ja kuulutus, lisa põhjalik kirjeldus, fotod, video või PDF-fail ning anna kliendile võimalus sinuga kiiresti ühendust võtta.

Kui sul on e-pood, teenus, kohalik ettevõte või tegutsed eraspetsialistina, saad Easyfindis koondada olulise info ühele lehele ning suurendada oma nähtavust nii portaali kasutajate kui ka otsingumootorite jaoks.

Registreeru Easyfindis

Artikli koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi. Kuigi teave on kontrollitud ametlike allikate põhjal, võivad õigusaktid ja nende tõlgendused muutuda. Konkreetse juhtumi puhul tasub vajadusel küsida nõu pädevalt spetsialistilt.