Kas AI-sisu tuleb alates 2. augustist 2026 märgistada? Reeglid ettevõtetele ja reklaamile

Alates 2. augustist 2026 hakatakse Euroopa Liidus kohaldama tehisintellektimääruse ehk AI Acti artiklis 50 sätestatud läbipaistvusnõudeid. Need puudutavad teatud tehisintellektisüsteeme ja AI abil loodud või muudetud sisu.

See ei tähenda siiski, et ettevõte peab edaspidi lisama märke „loodud tehisintellekti abil” igale fotole, reklaamtekstile või sotsiaalmeediapostitusele.

Märgistamise kohustus sõltub sisu liigist, tehtud muudatuste ulatusest, avaldamise eesmärgist ja sellest, kas inimene võib pidada tehisintellekti abil loodud materjali ehtsaks.

Ettevõtete jaoks on eriti olulised neli valdkonda:

• vestlusrobotid ja muud klientidega otse suhtlevad AI-süsteemid;
• AI-pildid, videod ja helisalvestised, mida võib pidada süvavõltsinguteks;
• avalikku huvi käsitlevad AI abil loodud tekstid;
• emotsioonide tuvastamise ja biomeetrilise kategoriseerimise süsteemid.

Artiklit 50 kohaldatakse alates 2. augustist 2026. Euroopa Komisjon on koostanud ka vabatahtliku tegevusjuhendi AI abil loodud sisu märgistamiseks. Tegevusjuhendi järgimine on vabatahtlik, kuid tehisintellektimäärusest tulenevad kohustused on kohustuslikud.

Kas kogu AI abil loodud sisu tuleb märgistada?

Ei. Nähtavat märget ei pea automaatselt lisama kogu sisule, mille loomisel kasutati tehisintellekti.

Ettevõtete jaoks puudutavad peamised avalikustamisnõuded järgmisi juhtumeid:

1. pildid, heli ja videod, mida võib käsitleda süvavõltsingutena;
2. AI abil loodud või oluliselt muudetud tekst, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvast küsimusest ja mis ei ole läbinud inimkontrolli ega toimetamist;
3. AI-süsteemid, mis suhtlevad inimesega otse;
4. emotsioonide tuvastamise või biomeetrilise kategoriseerimise süsteemid.

Lisaks tuleb arvestada, et reklaamiplatvormide ja sotsiaalvõrgustike reeglid võivad olla rangemad kui AI Acti nõuded.

Seega ei tähenda märgistamiskohustuse puudumine tehisintellektimääruse alusel automaatselt seda, et märget ei nõua näiteks Meta, Google, TikTok või mõni teine platvorm.

Kes vastutab: AI-teenuse arendaja või seda kasutav ettevõte?

Tehisintellektimäärus eristab AI-süsteemi pakkujat ja kasutajat ehk rakendajat.

AI-süsteemi pakkuja on ettevõte või organisatsioon, kes arendab AI-süsteemi või toob selle turule enda nime või kaubamärgi all. Selleks võib olla näiteks pildi-, teksti- või videogeneraatori arendaja.

AI-süsteemi kasutaja või rakendaja on ettevõte, ettevõtja või organisatsioon, kes kasutab AI-süsteemi oma professionaalses tegevuses.

Väikeettevõte, kes kasutab valmis AI-teenust reklaamide, fotode või tekstide koostamiseks, on tavaliselt süsteemi kasutaja, mitte selle pakkuja.

Poolte kohustused on erinevad.

Generatiivsete AI-süsteemide pakkujad peavad võimaluste piires tagama, et loodud pildid, videod, helifailid ja tekstid oleksid masinloetaval kujul märgistatud ning tehniliselt tuvastatavad tehisintellekti abil loodud või muudetud sisuna.

AI-tööriista kasutav ettevõte peab aga eelkõige tagama inimesele arusaadava avalikustamise juhtudel, kui avaldatakse süvavõltsing või teatud avalikku huvi käsitlev AI-tekst.

Teisisõnu: faili sisse lisatud tehniline märgistus ja kliendile nähtav teavitus ei ole üks ja sama asi.

Kas AI abil loodud tootefotosid tuleb märgistada?

Ühtset vastust ei ole. Kõik sõltub sellest, mida pildil näidatakse ja kui palju on algset materjali muudetud.

Millal märgistust tavaliselt vaja ei ole?

Nähtav märge ei ole üldjuhul vajalik, kui tehisintellekti kasutati näiteks:

• tausta eemaldamiseks;
• pildi mõõtmete muutmiseks;
• valguse, kontrasti või teravuse korrigeerimiseks;
• väikese fotovea eemaldamiseks;
• selgelt dekoratiivse või fantaasiapõhise tausta loomiseks;
• muudatuseks, mis ei mõjuta toote omadusi ega muuda selle tähendust.

Tehisintellektimääruses on arvestatud tavapäraste redigeerimisvõtetega ja olukordadega, kus AI-süsteem ei muuda oluliselt sisendandmeid ega nende tähendust.

Seda erandit ei tohi aga kasutada eksitavate tootepiltide õigustamiseks.

Millal tuleks pilt märgistada?

Märgistus on vajalik või vähemalt õiguslikult turvalisem, kui tehisintellekt:

• lisab tootele omadusi või detaile, mida sellel tegelikult ei ole;
• paigutab reaalse toote keskkonda, mida esitletakse tõelise interjööri, kaupluse või objektina;
• loob olematu tulemuse, mida toote kasutamisega tegelikult saavutada ei saa;
• näitab AI-modelli, kes võib tunduda päris kliendi või töötajana;
• loob olematu hotellitoa, korteri, restorani, roa või teenuse osutamise koha;
• muudab tegelikku fotot nii, et tarbija võib pidada tulemust ehtsaks.

AI Acti süvavõltsingu mõiste ei pruugi piirduda ainult inimeste nägude ja häältega.

Süvavõltsinguks võib teatud olukorras olla ka AI abil loodud või muudetud sisu, mis meenutab olemasolevat eset, kohta, organisatsiooni või sündmust ning jätab eksliku mulje, et tegemist on ehtsa materjaliga.

Euroopa Komisjon on toonud näiteks tühja korteri tegelikud fotod, millele lisatakse tehisintellekti abil mööbel. Selline pilt võib vajada selgitust, et mööbel on lisatud AI abil ega kuulu tegeliku pakkumise juurde.

Märgistus ei muuda eksitavat reklaami lubatuks

Märge „pilt on loodud tehisintellekti abil” ei anna ettevõttele õigust reklaamida olematuid tooteomadusi.

Kui AI-pilt näitab toodet, ruumi või teenuse tulemust parema, suurema või funktsionaalsemana, kui see tegelikult on, võib reklaam rikkuda tarbijakaitse- ja reklaaminõudeid.

Euroopa Liidus on keelatud reklaam, mis sisaldab valeandmeid või võib oma üldise esitlusviisi tõttu eksitada keskmist tarbijat toote või teenuse omaduste suhtes. Samad põhimõtted kehtivad ka Eestis.

Näiteks:

• restoran ei tohiks avaldada AI abil loodud toidufotot, mis erineb märgatavalt tegelikult serveeritavast roast;
• hotell ei tohiks näidata olematut vaadet hotellitoa aknast;
• ilusalong ei tohiks esitada täielikult tehislikku protseduuri tulemust tõelise kliendi fotona;
• ehitusettevõte ei tohiks näidata valminud objekti, mida tegelikult olemas ei ole.

Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda

Kas AI abil loodud reklaampilte tuleb märgistada?

Reklaampilt ei vaja automaatselt märgistust ainult seetõttu, et see loodi AI-tööriistaga.

Peamine küsimus on, kas materjal võib jätta mulje, et tegemist on reaalse inimese, toote, koha, ettevõtte või sündmuse ehtsa kujutisega.

Näited, mille puhul märgistust tavaliselt vaja ei ole

• abstraktne reklaamitaust;
• selgelt fantaasiapõhine illustratsioon;
• joonistatud või ebarealistlik tegelane;
• dekoratiivne graafika;
• pilt, mis ei jäta dokumentaalse foto muljet;
• kujundus, kus kasutatakse tegelikku ja muutmata tootefotot.

Näited, mille puhul märgistus on vajalik või tungivalt soovitatav

• AI-inimest esitletakse ettevõtte päris töötajana;
• reklaamis kasutatakse väljamõeldud „rahulolevat klienti”;
• päris inimene pannakse näiliselt ütlema sõnu, mida ta tegelikult ei öelnud;
• AI abil luuakse olematu kontor, restoran, hotell või teeninduskoht;
• jäetakse mulje, et tuntud inimene soovitab toodet;
• olemasolevat objekti muudetakse viisil, mis võib tekitada kliendis vale ettekujutuse selle tegelikust seisukorrast.

Piiripealsetes olukordades on mõistlik kasutada lühikest ja arusaadavat selgitust. See vähendab nii AI Acti rikkumise kui ka eksitava reklaami riski.

Kas AI-videod ja AI-hääled tuleb märgistada?

Videod, kloonitud hääled ja realistlikud digitaalsed tegelased kuuluvad kõrgema riskiga sisu hulka.

Tehisintellekti kasutamine tuleb avalikustada, kui sisu meenutab tegelikku inimest, kohta, eset või sündmust ning seda võidakse ekslikult pidada ehtsaks.

See võib puudutada näiteks:

• kloonitud häält;
• näo asendamist;
• tegeliku inimese digitaalset koopiat;
• ettevõtte juhi väljamõeldud esinemist;
• võltsitud kliendiarvustust;
• videot sündmusest, mida tegelikult ei toimunud;
• AI abil loodud tootedemonstratsiooni, mida võib pidada reaalseks salvestiseks.

Sellistel juhtudel peab teave AI kasutamise kohta olema inimesele kättesaadav hiljemalt sisu esmakordsel vaatamisel.

Kui tegemist on ilmselgelt kunstilise, satiirilise, loomingulise või väljamõeldud teosega, võib avalikustamise viis olla vähem häiriv. See ei tähenda siiski automaatselt, et teavitamisest võib täielikult loobuda.

Kas klienti tuleb teavitada, et ta suhtleb vestlusrobotiga?

Jah. Kui klient suhtleb veebilehel, e-poes, rakenduses või sõnumirakenduses AI-süsteemiga, peab ta mõistma, et teisel poolel ei ole päris inimene.

Erand võib kehtida juhul, kui AI kasutamine on mõistlikult tähelepanelikule kasutajale konteksti ja liidese põhjal ilmselge. Ettevõtte jaoks on sellele erandile lootmine siiski riskantne.

Sobivad teavitused võivad olla näiteks:

Suhtlete AI-assistendiga.

Tegemist on tehisintellektil põhineva automaatse abilisega.

Vastuse koostas AI-assistent. Vajaduse korral saate pöörduda meie töötaja poole.

Teavitus tuleb esitada enne vestluse algust või hiljemalt esimese suhtluse ajal.

Üksnes roboti nimi, näiteks „EasyBot”, ei pruugi olla piisav, kui kasutajaliides ja suhtlusstiil jätavad mulje, et vastab päris töötaja.

Kas ChatGPT või muu AI abil loodud tekst tuleb märgistada?

Kõiki AI abil koostatud tekste ei ole vaja märgistada.

Tekstide puhul on artikli 50 nõue kitsam. Avalikustamine võib olla vajalik juhul, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:

• tekst on loodud või oluliselt muudetud AI abil;
• see avaldatakse avalikkuse teavitamise eesmärgil;
• tekst käsitleb avalikku huvi pakkuvat küsimust;
• tekst ei ole läbinud inimkontrolli ega toimetamist;
• ükski inimene ega organisatsioon ei ole võtnud avaldatud sisu eest toimetuslikku vastutust.

Kui inimene on teksti kontrollinud, seda toimetanud ja ettevõte võtab avaldamise eest vastutuse, ei kohaldu artikli 50 alusel üldjuhul kohustus teksti AI-päritolu eraldi avalikustada.

Tavaliselt ei pea märgistama

• tootekirjeldusi;
• reklaamlauseid;
• hinnapakkumisi;
• kliendikirju;
• tavapäraseid sotsiaalmeediapostitusi;
• ettevõtte teenuseid tutvustavaid SEO-tekste;
• AI abil loodud mustandeid, mida töötaja on kontrollinud ja muutnud;
• tõlkeid, mille inimene on üle vaadanud;
• tekste, mille puhul kasutati AI-d ainult grammatika parandamiseks.

Millal on vaja suuremat tähelepanu?

Avalikku huvi pakkuvate teemade hulka võivad kuuluda näiteks:

• seadused ja maksud;
• riiklikud teenused;
• majandus ja rahandus;
• tervishoid;
• avalik turvalisus;
• keskkond;
• tarbijate õigused;
• ühiskonda mõjutavad olulised sündmused.

Kui ettevõte avaldab sellistel teemadel artikleid, ei tohiks tööprotsess piirduda automaatse teksti genereerimise ja avaldamisnupu vajutamisega.

Vajalikud on faktikontroll, toimetamine ja konkreetne inimene, kes vastutab lõpliku sisu eest.

Pealiskaudne teksti läbivaatamine ilma kuupäevade, arvude, allikate ja järelduste kontrollimiseta ei pruugi olla piisav toimetusliku kontrolli tõendamiseks.

Kas ettevõtte ekspertartiklid tuleb märgistada?

Kui AI aitas koostada ekspertartikli, kuid valdkonna spetsialist või toimetaja:

• kontrollis fakte;
• parandas vead;
• töötas sisu sisuliselt ümber;
• lisas professionaalsed selgitused;
• kontrollis kasutatud allikaid;
• võttis lõpliku teksti eest vastutuse,

siis ei ole eraldi märge „artikkel on loodud AI abil” artikli 50 alusel üldjuhul vajalik.

Samas ei tohi AI abil imiteerida autorlust ega erialast pädevust.

Keelatud või vähemalt väga riskantne on:

• kasutada väljamõeldud eksperdi nime;
• omistada tekst tegelikule spetsialistile ilma tema nõusolekuta;
• jätta mulje, et teksti on kontrollinud arst, jurist, raamatupidaja või muu spetsialist, kuigi seda ei ole tehtud;
• avaldada automaatselt loodud nõuandeid kontrollitud eksperdiarvamuse nime all.

Õigus-, tervise- ja finantsteemaliste materjalide puhul on inimkontroll eriti oluline, sest ekslik teave võib põhjustada reaalset kahju.

Kas sotsiaalmeediapostitused tuleb märgistada?

Reeglid ei sõltu sellest, kas materjal avaldatakse Instagramis, Facebookis, TikTokis või ettevõtte veebilehel. Oluline on sisu olemus ja selle avaldamise eesmärk.

Tavaline AI abil koostatud reklaampostitus, mille inimene on üle vaadanud, ei vaja artikli 50 alusel automaatselt märgistust.

Märge võib aga olla vajalik, kui postitus sisaldab:

• realistlikku AI-videot;
• kloonitud häält;
• reaalse inimese nägu või digitaalset koopiat;
• väljamõeldud kliendiarvustust;
• olematut sündmust;
• muudetud pilti tegelikust objektist;
• kontrollimata AI-teksti avalikku huvi pakkuval teemal.

Arvestada tuleb ka sotsiaalmeediaplatvormi enda nõuetega. Platvorm võib nõuda valiku „loodud tehisintellekti abil” aktiveerimist ka juhul, kui AI Act seda konkreetses olukorras otseselt ei nõua.

Kuidas AI-sisu õigesti märgistada?

Artiklis 50 sätestatud teave peab olema:

• selge;
• muust sisust eristatav;
• inimesele arusaadav;
• esitatud hiljemalt esimesel kokkupuutel või sisu esmakordsel näitamisel;
• ligipääsetav ka erivajadustega kasutajatele.

Teavet ei tohiks peita:

• veebilehe üldtingimustesse;
• pika kirjelduse lõppu;
• suure hulga teemaviidete vahele;
• väga väikese või halvasti nähtava kirjaga;
• ainult faili metaandmetesse;
• eraldi lehele, mida kasutaja tõenäoliselt ei ava.

Sobivad sõnastused võivad olla näiteks:

Pilt on loodud tehisintellekti abil.

Pilti on osaliselt muudetud AI abil.

Video sisaldab AI abil loodud pilti ja häält.

Videos kasutatud hääl on loodud tehisintellekti abil.

Tegemist on illustratiivse visualiseeringuga, mitte tegeliku objekti fotoga.

Tekst on loodud AI abil ega ole läbinud toimetuslikku kontrolli.

Konkreetse toote või teenuse reklaamimisel võib üldine lause olla liiga ebamäärane. Kasulikum on täpsustada, milline osa materjalist on tehislik.

Näiteks:

Pildi taust on loodud AI abil. Tootefotot ei ole muudetud.

Ruumis nähtav mööbel on lisatud AI abil ega kuulu pakkumise juurde.

Kujutatud tulemus on võimalikku sisekujundust näitav AI-visualiseering.

Tegemist ei ole valmis objekti fotoga, vaid tehisintellekti abil loodud näidislahendusega.

Kas Euroopa Liidu ametlikku AI-märki peab kasutama?

Ei. Euroopa Liit on välja töötanud eraldi tähised täielikult AI abil loodud ja osaliselt AI abil muudetud sisu jaoks, kuid nende kasutamine on vabatahtlik.

Ka ametliku märgi kasutamine ei taga iseenesest nõuete täitmist.

Ettevõte vastutab selle eest, et teavitus oleks:

• arusaadav;
• piisavalt nähtav;
• konkreetse materjali suhtes täpne;
• avaldatud õigel ajal.

Väikeettevõtte jaoks võib lihtne tekstiline selgitus olla kliendile arusaadavam kui tundmatu sümbol.

Kas vanad AI-postitused tuleb tagantjärele märgistada?

Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt ei pea enne 2. augustit 2026 loodud ja juba avaldatud AI-sisu ning süvavõltsinguid üldjuhul tagantjärele märgistama.

Kui vana materjal avaldatakse uuesti, lisatakse uude reklaamikampaaniasse või seda oluliselt muudetakse, tasub siiski uuesti hinnata, kas sellele võivad kehtida avalikustamisnõuded.

Vana avaldamiskuupäeva ei tohiks käsitleda tähtajatu vabastusena, kui sama materjali kasutatakse pärast 2. augustit 2026 uues ärilises kontekstis.

Praktiline tabel ettevõtetele

Oluline: tabel annab üldise ülevaate. Märgistamise vajadus sõltub alati sellest, kuidas AI-sisu kasutatakse, kas seda võib pidada ehtsaks ning kas see võib mõjutada kliendi või avalikkuse otsuseid.

Mida peaks ettevõte tegema enne 2. augustit 2026?

1. Koostage nimekiri kasutatavatest AI-tööriistadest

Kontrollige, kas ettevõttes kasutatakse:

• vestlusroboteid;
• pildigeneraatoreid;
• videotöötluse AI-tööriistu;
• häälegeneraatoreid;
• tekstiroboteid;
• automaatseid sisupublikatsioone;
• nägude, emotsioonide või käitumise analüüsimise süsteeme.

2. Eristage tehnilist ja nähtavat märgistust

Küsige AI-teenuse pakkujalt:

• kas teenus lisab failile masinloetava märgistuse;
• kas metaandmed säilivad pärast faili eksportimist;
• kas teenusel on sisseehitatud AI-sisu avalikustamise funktsioon;
• milliseid juhiseid annab teenusepakkuja kommertskasutajatele.

Tehnilisi märgistusi ja metaandmeid ei tasu tahtlikult eemaldada, kui selleks puudub mõjuv põhjus.

3. Tehke kindlaks võimalikud süvavõltsingud

Küsige iga realistliku materjali puhul:

• kas inimene võib pidada seda päris fotoks või videoks;
• kas see kujutab olemasolevat inimest, objekti, kohta või sündmust;
• kas materjal võib mõjutada kliendi ostuotsust;
• kas AI abil tehtud muudatus võib tekitada tootest või teenusest vale ettekujutuse.

Kui vastus on jah, kasutage nähtavat selgitust.

4. Kehtestage tekstide toimetuslik kontroll

Artiklite, uudiste ja ekspertmaterjalide puhul tasub dokumenteerida:

• kes teksti kontrollis;
• millal kontroll tehti;
• milliseid allikaid kasutati;
• kes vastutab lõpliku sisu eest;
• milliseid olulisi parandusi tehti.

5. Valmistage ette standardsed märgistused

Koostage ettevõttes kasutamiseks mitu valmis sõnastust:

• täielikult AI abil loodud piltidele;
• osaliselt muudetud fotodele;
• AI-videotele;
• kloonitud häälele;
• vestlusrobotitele;
• kontrollimata automaattekstidele.

6. Kontrollige reklaami tõesust

Ka õigesti märgistatud AI-materjal ei tohi:

• liialdada toote omadustega;
• näidata tulemust, mida ettevõte tegelikult pakkuda ei saa;
• esitada väljamõeldud arvustusi päris klientide arvamustena;
• jätta muljet, et tuntud inimene toetab toodet;
• esitada visualiseeringut päris fotona;
• varjata olulist teavet pakkumise tegelike tingimuste kohta.

Millised trahvid võivad kaasneda?

Tehisintellektimääruse läbipaistvusnõuete rikkumise eest võivad teatud juhtudel rakenduda haldustrahvid kuni 15 miljonit eurot või kuni 3% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul näeb AI Act ette leebema põhimõtte: asjakohastest ülempiiridest kohaldatakse üldjuhul madalamat, mitte kõrgemat summat.

Trahvi määramisel tuleb arvestada ka:

• • rikkumise laadi;
  • selle raskust ja kestust;
  • ettevõtte suurust;

• tekkinud kahju;
• tahtlikkust või hooletust;
• ettevõtte tegevust rikkumise kõrvaldamisel.

See tähendab, et maksimaalset trahvi ei määrata automaatselt iga puuduva märke või vaieldava reklaampildi eest.

Lisaks võivad rikkumisega kaasneda tagajärjed reklaami-, tarbijakaitse-, isikuandmete kaitse, autoriõiguse või isiku kujutise kasutamise reeglite alusel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga AI-postituse juurde tuleb lisada teemaviide #AI?

Ei. AI Act ei kehtesta üldist kohustust lisada igale materjalile teemaviide #AI.

Kui avalikustamine on kohustuslik, peab teave olema selge ja nähtav. Üks ebamäärane teemaviide ei pruugi olla piisav.

Kas Midjourney või muu generaatoriga loodud pilti tuleb alati märgistada?

Ei. Nähtava märgistuse vajadus ei sõltu ainult kasutatud tööriistast.

Oluline on see, kas pilti võib pidada reaalse inimese, eseme, koha või sündmuse ehtsaks kujutiseks ning kas see loob vale mulje tegelikkusest.

Kas ChatGPT abil kirjutatud tekst tuleb märgistada?

Tavaliselt mitte, kui ettevõte on teksti kontrollinud, toimetanud ja võtab selle avaldamise eest vastutuse.

Kontrollimata ja automaatselt avaldatud teksti puhul, mis käsitleb avalikku huvi pakkuvat küsimust, võib avalikustamine olla kohustuslik.

Kas piisab sellest, kui AI kasutamine on mainitud privaatsuspoliitikas?

Ei, kui kasutajat tuleb teavitada konkreetse materjali esmakordsel näitamisel või AI-süsteemiga suhtlemise alguses.

Üldine märkus privaatsuspoliitikas ei asenda nähtavat teadet vestlusaknas, video juures või reklaampildil.

Kas AI-avatar tuleb märgistada?

Kui avatar on ilmselgelt väljamõeldud, joonistatud või ebarealistlik tegelane, ei pruugi see olla süvavõltsing.

Kui realistlikku avatari esitletakse päris töötaja, eksperdi või kliendina, on risk oluliselt suurem ja selle tehislik olemus tuleks avalikustada.

Kas nõuded kehtivad ka väikeettevõtetele ja eraisikust spetsialistidele?

Jah. Professionaalsel AI kasutamisel ei ole üldist vabastust ainult seetõttu, et ettevõte on väike.

Ettevõtte suurust võidakse siiski arvestada järelevalvemeetmete ja võimalike trahvide määramisel.

Kokkuvõte

Alates 2. augustist 2026 ei pea ettevõtted märgistama absoluutselt kõiki AI abil loodud tekste, bännereid, fotosid ja postitusi.

Kõige rohkem tähelepanu tuleb pöörata:

• klientidega suhtlevatele vestlusrobotitele;
• realistlikele AI-fotodele, videotele ja häältele;
• inimeste, objektide, kohtade ja sündmuste süvavõltsingutele;
• kontrollimata AI-tekstidele avalikku huvi pakkuvatel teemadel;
• reklaamidele, mis võivad luua tootest või teenusest vale ettekujutuse.

Ettevõtte jaoks on mõistlik lähtuda lihtsast põhimõttest:

Kui AI abil loodud või muudetud sisu võib pidada ehtsaks ja see võib mõjutada kliendi otsust, tuleks AI kasutamine selgelt ja kohe avalikustada.

Märgistus ei asenda siiski reklaami tõesust. Tehisintellekti ei tohi kasutada olematute tooteomaduste, väljamõeldud arvustuste või selliste tulemuste näitamiseks, mida ettevõte tegelikult pakkuda ei suuda.

Artikkel on koostatud 2026. aasta juulis kättesaadava teabe põhjal. Euroopa Komisjoni lõplikud juhised võivad mõningaid piiripealseid olukordi veel täpsustada. Materjal on informatiivne ega asenda konkreetse juhtumi õiguslikku nõustamist.

Tutvustage oma teenuseid ja ettevõtet Easyfindis

Easyfind aitab ettevõtetel ja eraspetsialistidel olla internetis paremini nähtavad ning potentsiaalsetele klientidele kergemini leitavad.

Iga kuulutus toimib ettevõtte väikese veebilehena. Kuulutusele saab lisada:

• põhjaliku teenuse või toote kirjelduse;
• fotod ja video;
• PDF-faili, näiteks hinnakirja või dokumendid;
• ettevõtte andmed;
• kontaktivõimalused;
• klientide arvustused ja hinnangud.

Easyfindis saab avaldada ka eripakkumisi, soodustusi ja hooajalisi teenuseid. Eraldi ekspertartiklid aitavad näidata ettevõtte pädevust, suurendada usaldust ning luua kasulikku sisu, mis võib jõuda ka otsingumootoritesse.

Tutvuge võimalustega ja valige sobiv pakett: easyfind.ee/hinnakiri/

Ametlikud allikad

Artikli koostamisel on kasutatud Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni ametlikke allikaid:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689 ehk tehisintellektimäärus – AI-süsteemide läbipaistvuskohustused on sätestatud eelkõige artiklis 50.
• Euroopa Komisjoni juhised AI abil loodud sisu läbipaistvuse kohta – selgitused vestlusrobotite, süvavõltsingute, AI abil loodud tekstide, erandite ja ettevõtete kohustuste kohta.
• AI abil loodud sisu läbipaistvuse tegevusjuhend – praktiline raamistik, mis aitab AI-süsteemide pakkujatel ja kasutajatel täita märgistamise ja avalikustamise nõudeid.
• Euroopa Liidu AI-sisu märgistamise ikoonid ja nende kasutamise juhised – vabatahtlikud tähised täielikult AI abil loodud ja osaliselt AI abil muudetud sisu märgistamiseks.
• Euroopa Komisjoni hinnang AI-sisu läbipaistvuse tegevusjuhendile – komisjoni kinnitus, et tegevusjuhend aitab nõuetekohaselt täita AI Acti artikli 50 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi.

Allikad on kontrollitud 22. juulil 2026. Artikkel on informatiivne ega asenda konkreetse juhtumi õiguslikku nõustamist.

Aktuaalsed pakkumised Easyfindis

Kivipuistega moodul-katuseplekk – Thunder Onyx

alates 9,39€

Storytelling ja kunstitegevus

alates 16,00€

Aknavennad – sinu usaldusväärne partner akna- ja uksetöödel

Musliinist voodipesu

alates 85,00€

Analüüs + loovus = tulemused. Creatum — sinu partner turu...

alates 0,01€

Paigaldame videovalvesüsteemi kiiresti ja kvaliteetselt.

alates 300,00€

VTM Konsult: kinnisvara ja seadustamine

alates 60,00€

Trapetsprofiil TP20 PE 0.50mm RR32 tumepruun

★

★

★

★

★

5.0

alates 7,40€