Töötuna arvele võtmine Eestis 2026: kuidas registreeruda ja millist abi Töötukassast saada

Töötuna arvele võtmine Eestis annab võimaluse kasutada Töötukassa abi töö leidmisel ning teatud tingimustel saada töötuskindlustushüvitist. 2026. aastal muutus töötushüvitiste süsteem oluliselt: senist töötutoetust uutele taotlejatele enam ei määrata ning töötuskindlustushüvitis jaguneb nüüd kaheks – sissetulekupõhiseks ja baasmääras hüvitiseks.

Oluline on eristada kahte asja: töötuna arvele võtmine ja töötuskindlustushüvitise saamine ei ole sama. Inimene võib olla Töötukassas töötuna arvel ka siis, kui tal ei ole õigust rahalisele töötuskindlustushüvitisele.

2026. aasta töötushüvitiste muudatuste ametliku ülevaate leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt. Hüvitiste õiguslikud alused on sätestatud töötuskindlustuse seaduses.

Mis muutus töötushüvitistes 2026. aastal?

Alates 1. jaanuarist 2026 ei määrata enam uut töötutoetust. Kui töötutoetus oli määratud varem või avaldus esitati enne 1. jaanuari 2026, kohaldatakse seaduses sätestatud üleminekureegleid.

Muudatus tuleneb töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Samuti on muudatust selgitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2026. aastal on töötuskindlustushüvitisel kaks liiki:

• sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis;
• baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Mõlemad hüvitise liigid on sätestatud töötuskindlustuse seaduse §-s 5¹.

Kes saab end töötuna arvele võtta?

Tööturumeetmete seaduse järgi on töötu inimene, kes ei tööta, on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd.

Üldjuhul saab end töötuna arvele võtta vähemalt 18-aastane inimene, kes ei tööta, otsib tööd ja kuulub seaduses nimetatud isikute hulka. Tööturumeetmete seadus hõlmab muu hulgas Eesti alalisi elanikke, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavaid välismaalasi ning Eestis viibivaid Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikke.

Alla 18-aastase inimese võib töötuna arvele võtta juhul, kui ta on oma õppimiskohustuse täitnud. Töötuna arvelevõtmise täpsed tingimused ja välistused on toodud tööturumeetmete seaduse §-s 8.

Millal töötuna arvele ei võeta?

Töötuna arvelevõtmist välistavad üldjuhul muu hulgas järgmised olukorrad:

• inimene töötab töölepingu alusel;
• inimene osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel;
• inimesel on ettevõtluskonto;
• inimene on avalikus teenistuses;
• inimene on jõudnud vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension;
• inimene tegutseb aktiivse FIE-na, kui seaduses sätestatud erand ei kohaldu;
• inimene viibib ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;
• inimene õpib statsionaarses või täiskoormusega õppes, kui seaduses sätestatud erand ei kohaldu.

Täieliku loetelu koos eranditega leiab tööturumeetmete seaduse § 8 lõikest 4.

Oluline on seejuures tähele panna, et näiteks juhatuse liikmeks olemine, FIE staatus või täiskoormusega õppimine ei välista töötuna registreerimist alati automaatselt. Nende olukordade puhul näeb seadus ette erandeid.

Kas ettevõtte juhatuse liige saab olla töötuna arvel?

Teatud tingimustel jah.

Äriühingu juhatuse liige võib olla töötuna arvel juhul, kui ta ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu ning vastab töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise tingimustele.

See erand on sätestatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 6. Hüvitise staažinõuded tulenevad omakorda töötuskindlustuse seaduse §-dest 6 ja 6¹.

Seega ei tähenda üksnes äriregistris ettevõtte juhatuse liikmena olemine automaatselt, et töötuna registreerimine on välistatud. Oluline on muu hulgas see, kas juhatuse liikme tegevuse eest saadakse tasu ning kas inimene vastab seaduses sätestatud töötuskindlustusstaaži nõuetele.

Kas FIE saab end töötuna registreerida?

Aktiivselt tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat üldjuhul töötuna arvele ei võeta.

Erand on võimalik siis, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning inimene vastab töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitise tingimustele.

FIE-d puudutav erand on kirjas tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 8.

Kas õppimise ajal saab olla töötuna arvel?

Statsionaarses või täiskoormusega õppes õppimine välistab töötuna arvelevõtmise üldjuhul, kuid ka siin on olulised erandid.

Keskhariduse tasemel statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppiv inimene võib teatud juhul olla töötuna arvel, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutud töötuskindlustusstaaži tingimustele. Samuti näeb seadus ette erandi akadeemilisel puhkusel viibivale inimesele.

Täpne regulatsioon on toodud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 10.

Kuidas end töötuna registreerida?

Töötuna arvelevõtmiseks tuleb esitada Eesti Töötukassale avaldus. Kõige mugavam on seda teha e-Töötukassas.

e-Töötukassas saab muu hulgas:

• esitada töötuna arvelevõtmise avalduse;
• esitada töötuskindlustushüvitise avalduse;
• vaadata avalduste kohta tehtud otsuseid;
• otsida tööpakkumisi ja kandideerida;
• jälgida endaga seotud Töötukassa infot.

Töötuna arvelevõtmise avalduses esitatakse muu hulgas nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress, kontaktandmed ja pangakonto number. Töötukassa kontrollib vajalikke andmeid andmekogudest ning võib vajaduse korral küsida lisaandmeid.

Otsus töötuna arvelevõtmise või sellest keeldumise kohta tehakse hiljemalt teisel tööpäeval pärast nõuetekohase avalduse esitamist. Tingimuste täitmisel võetakse inimene arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui päevast, mil kõik töötuna arvelevõtmise tingimused on täidetud.

Need reeglid tulenevad tööturumeetmete seaduse §-st 8.

Millised kohustused on töötuna arvel olles?

Töötuna arvel olemine tähendab aktiivset töö otsimist, mitte ainult registris olemist.

Tööturumeetmete seaduse § 7 järgi koostab Töötukassa koostöös töötuga tegevuskava hiljemalt 30 päeva jooksul pärast töötuna arvelevõtmist.

Töötu põhikohustuste hulka kuulub:

• osaleda tegevuskava koostamisel ja seda täita;
• osaleda nõustamisel kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul;
• olla valmis vastu võtma sobivat tööd ja tööle asuma;
• otsida tööd iseseisvalt;
• teavitada Töötukassat oma tööotsingutest;
• teatada viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada töötuna arvel olemist.

Kohustused on sätestatud tööturumeetmete seaduse §-des 9 ja 10.

Seaduse järgi eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Kui inimene soovib otsida tööd välisriigis, tuleb see Töötukassaga eelnevalt kokku leppida.

Millal võidakse töötuna arvelolek lõpetada?

Töötuna arveloleku võib lõpetada näiteks juhul, kui inimene ei osale ilma mõjuva põhjuseta nõustamisel, keeldub korduvalt tegevuskava täitmisest või sobivast tööst, ei ole valmis kohe tööle asuma või tekib muu töötuna arvel olemist välistav asjaolu.

Näiteks tegevuskava täitmisest või sobivast tööst kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldumine võib kaasa tuua töötuna arveloleku lõpetamise.

Täpsed lõpetamise alused on toodud tööturumeetmete seaduse §-s 12.

Kas töötuna arvel olles võib ajutiselt töötada?

Jah. Tööturumeetmete seadus lubab töötuna arvel olles piiratud mahus ajutiselt töötada ehk teha nn tööampse.

Üks ajutine töötamine ei tohi kesta üle kaheksa päeva. Töötuna arveloleku ajal võib ajutiselt töötada kokku kuni 8 päeva kalendrikuus ning seda kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul.

Ajutise töötamise eest saadava tasu piirmäär on 40% jooksva kalendriaasta kuutasu alammäärast. Reeglid on sätestatud tööturumeetmete seaduse §-s 11.

Alates 1. aprillist 2026 on Eesti kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Selle kehtestas Vabariigi Valitsus 23. märtsi 2026 määrusega nr 36.

Seega on 40% töötasu alammäärast 2026. aastal praegu 378,40 eurot bruto kalendrikuus. Sama piirmäära ei tohi ületada ka ühe ühekordse ajutise töötamise eest makstav tasu.

Ajutisest töötamisest tuleb Töötukassale viivitamata teatada.

Millist töötuskindlustushüvitist saab 2026. aastal?

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamiseks peab inimene olema töötuna arvele võetud ning tal peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Tingimused on sätestatud töötuskindlustuse seaduse §-s 6.

Sissetulekupõhisele hüvitisele ei ole üldjuhul õigust juhul, kui viimane töö- või teenistussuhe lõppes töötaja enda algatusel, poolte kokkuleppel või teatud töötajast tulenevatel põhjustel. Seaduses on sellest põhimõttest ka erandeid.

Hüvitise suurus sõltub varasemast sissetulekust. Töötuskindlustuse seaduse § 9 järgi on sissetulekupõhine hüvitis:

• 60% arvestuslikust ühe kalendripäeva töötasust esimesest kuni 100. kalendripäevani;
• 40% alates 101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni.

Kui kaua sissetulekupõhist hüvitist makstakse?

Töötuskindlustuse seaduse § 8 järgi sõltub tavapärane hüvitise periood töötuskindlustusstaažist:

• alla 5 aasta staaži – 180 kalendripäeva;
• 5–10 aastat staaži – 210 kalendripäeva;
• 10 aastat või rohkem – 300 kalendripäeva.

Seadus võimaldab teatud tööturuolukorras hüvitise maksmise perioodi automaatselt pikendada.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis

2026. aastast kehtib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Selle saamiseks peab inimene:

• olema Töötukassas töötuna arvele võetud;
• omama vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
• mitte omama samal ajal õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhul.

Tingimused tulenevad töötuskindlustuse seaduse §-st 6¹.

Oluline erinevus on see, et baasmääras töötuskindlustushüvitisele võib tekkida õigus ka juhul, kui inimene lahkus töölt omal soovil või lõpetas töösuhte poolte kokkuleppel. Seda kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlik ülevaade.

Kui suur on baasmääras hüvitis 2026. aastal?

Baasmääras töötuskindlustushüvitis ei sõltu inimese varasemast palgast.

Töötuskindlustuse seaduse § 9¹ järgi on ühe kalendripäeva hüvitis 50% eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuutasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kuutasu jagatakse selleks 30-ga.

1. juulil 2025 kehtis töötasu alammäär 886 eurot. Selle kehtestas Vabariigi Valitsuse määrus nr 87.

Seetõttu on 2026. aasta baasmääras töötuskindlustushüvitise päevamäär ümardatult 14,77 eurot.

Hüvitist arvestatakse kalendripäevade järgi, mistõttu ei ole väljamakse igas kuus täpselt sama. Näiteks:

• 30 kalendripäeva eest ligikaudu 443,10 eurot;
• 31 kalendripäeva eest ligikaudu 457,87 eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutab 2026. aasta baasmääras hüvitise kirjeldamisel lihtsustatud kuusummana 443 eurot. Täpse summa määrab siiski kalendripäevade arv. Ametlik selgitus on avaldatud MKM-i veebilehel.

Kui kaua baasmääras hüvitist makstakse?

Töötuskindlustuse seaduse § 8¹ järgi on baasmääras töötuskindlustushüvitise tavapärane periood 180 kalendripäeva.

Seaduses sätestatud kõrge tööpuuduse tingimuste täitumisel võib periood pikeneda.

Mis saab siis, kui 8 või 12 kuu staažinõue ei ole täidetud?

Kui inimesel ei ole töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikku staaži, ei tähenda see automaatselt, et ta ei saa ennast töötuna arvele võtta.

Kui töötuna arvelevõtmise tingimused on täidetud, saab inimene kasutada Töötukassa tööotsingut toetavaid teenuseid ka siis, kui tal ei ole õigust sissetulekupõhisele ega baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitab oma ametlikus töötushüvitiste ülevaates, et inimene, kes hüvitisele ei kvalifitseeru, võib endiselt olla Töötukassas töötuna arvel ning saada nõustamist ja koolitusi.

Kas töötuna arvel oleval inimesel on ravikindlustus?

Töötukassas arvel olevale inimesele võib töötuna arvel olemine anda õiguse ravikindlustusele sõltumata sellest, kas talle makstakse töötuskindlustushüvitist.

Ravikindlustuse tekkimiseks vajalikud andmed edastab Tervisekassale Töötukassa. Täpsem info kindlustuse tekkimise ja lõppemise kohta on avaldatud Tervisekassa lehel „Töötukassas arvel olev inimene“.

Korduma kippuvad küsimused

Kas omal soovil töölt lahkunud inimene saab end töötuna arvele võtta?

Jah. Omal soovil töölt lahkumine ei välista iseenesest töötuna registreerimist.

See mõjutab aga seda, millisele töötuskindlustushüvitisele võib inimesel õigus olla. Kui tal on vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul, võib tal tekkida õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Tingimused on sätestatud töötuskindlustuse seaduse §-s 6¹.

Kas töötuna registreerimine tähendab automaatselt hüvitise saamist?

Ei. Töötuna arvele võtmine ja töötuskindlustushüvitise määramine on kaks eri asja. Hüvitise saamiseks tuleb täita vastava hüvitise töötuskindlustusstaaži ja muud seaduses sätestatud tingimused.

Kas juhatuse liige saab töötuna arvel olla?

Teatud tingimustel jah. Äriühingu juhatuse liikme puhul on oluline muu hulgas see, kas ta saab oma ülesannete täitmise eest tasu ning kas ta vastab töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustele.

Kas töötuna arvel olles võib teha tööampse?

Jah. Ajutine töötamine on lubatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud päevade ja tasu piirides. 2026. aasta septembri seisuga on tasu ülempiir 378,40 eurot bruto kalendrikuus.

Kas töötushüvitist saab ka poolte kokkuleppel lahkudes?

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul on poolte kokkuleppel lõppenud töösuhe üldjuhul takistuseks. Alates 2026. aastast võib aga vähemalt 8-kuulise töötuskindlustusstaaži korral tekkida õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

Mida enne avalduse esitamist kontrollida?

Enne töötuna registreerimist tasub üle vaadata:

• kas sul on veel kehtiv tööleping või teenuse osutamise leping;
• kas sul on ettevõtluskonto;
• kas oled registris aktiivse FIE-na;
• kas oled ettevõtte juhatuse liige ja kas saad selle eest tasu;
• kas õpid statsionaarses või täiskoormusega õppes;
• kui palju töötuskindlustusstaaži oled viimase 36 kuu jooksul kogunud;
• mis alusel lõppes sinu viimane töö- või teenistussuhe.

Kui olukord ei ole üheselt selge – näiteks oled juhatuse liige, FIE või täiskoormusega õppija –, tasub lähtuda konkreetselt tööturumeetmete seaduse ja töötuskindlustuse seaduse tingimustest või küsida oma olukorra kohta Töötukassalt kinnitust.

Ametlikud allikad

• Riigi Teataja – tööturumeetmete seadus
• Riigi Teataja – töötuskindlustuse seadus
• Riigi Teataja – töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – hüvitised ja toetused
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – 2026. aasta töötushüvitiste muudatused
• Eesti Töötukassa – e-Töötukassa eraisikule
• Riigi Teataja – 2026. aasta töötasu alammäär
• Riigi Teataja – 2025. aasta töötasu alammäär
• Tervisekassa – Töötukassas arvel oleva inimese ravikindlustus

Info kontrollitud 14.09.2026. Töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise õigus sõltub inimese konkreetsest olukorrast ning lõpliku otsuse teeb Eesti Töötukassa. Artikli koostamisel kasutati tehisintellekti. Kuigi andmed on kontrollitud ametlikest allikatest, võivad õigusaktid ja tingimused hiljem muutuda.