Alimendid 2026: elatise suurus, arvutamine ja nõudmine Eestis

Mida tähendab elatis ehk alimendid?

Elatis on lapse ülalpidamiseks antav toetus. Mõlemal vanemal on kohustus lapse vajaduste katmises osaleda ka siis, kui nad elavad lahus. Elatist makstakse üldjuhul igakuiselt ning see aitab katta näiteks lapse toidu, eluaseme, riiete, hariduse ja huvitegevusega seotud kulusid.

Õigus elatisele kuulub lapsele. Kui laps on alaealine, esitab kohtusse nõude tavaliselt lapse seaduslik esindaja lapse nimel. Vanemad võivad ülalpidamises kokku leppida ka kohtuväliselt.

Kui suur on elatise miinimum 2026. aastal?

Alates 1. aprillist 2026 on perekonnaseaduse järgi elatise arvutamise baassumma 295,86 eurot. Sellele lisatakse 3% Eesti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast, mis on 2026. aasta arvestuses 62,76 eurot. See ei tähenda 3% konkreetse lapsevanema palgast.

See on tavapärase olukorra näide, mitte igale lapsele automaatselt kehtiv summa. Tulemust võivad muuta näiteks lasterikka pere toetus, lapse viibimine maksva vanema juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, mitme lapse ülalpidamine ning muud seaduses arvestatavad asjaolud. Kohus saab seaduses ette nähtud tingimustel summat kohandada.

Täpsustamiseks kasuta riiklikku elatiskalkulaatorit. See annab arvutuse lähtekoha, kuid ei asenda iga pere asjaolude õiguslikku hindamist.

Kas elatist saab nõuda tagasiulatuvalt?

Jah. Perekonnaseaduse § 108 lubab nõuda täitmata ülalpidamiskohustuse eest elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. See ei tähenda, et kohus mõistaks alati automaatselt välja kogu 12 kuu summa: arvestatakse nõude asjaolusid ja seda, kas lapse ülalpidamiskohustust sel ajal tegelikult täideti.

Näiteks kui hagi esitatakse 19. oktoober 2026, saab tagasiulatuv nõue puudutada kõige rohkem ajavahemikku alates 19. oktoobrist 2025. Nõudes tuleb selgelt välja tuua periood, soovitav summa ja põhjendused. Maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa; selleks tuleb kasutada hagimenetlust.

Vanemate kokkulepe, perelepitus või kohus?

Vanemad võivad leppida kokku lapse kulude katmise ja elatise maksmise korra. Riikliku perelepitusteenuse abil saab arutada lapse elukohta, suhtluskorda ja ülalpidamist. Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe võib olla täitedokument, kui selles sisaldub täidetav elatise maksmise kohustus.

Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Lapse nimel esitatud nõudes saab taotleda nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta eest tagasiulatuvat elatist.

Mida teha, kui elatist ei maksta?

Kui olemas on täidetav kohtulahend või nõuetele vastav kokkulepe, kuid elatis jääb maksmata, saab pöörduda kohtutäituri poole. Teatud tingimustel on võimalik taotleda ka riiklikku elatisabi kuni 200 eurot kuus lapse kohta kohtu-, täite- või pankrotimenetluse ajal. Elatisabi ei kustuta elatist maksma kohustatud vanema võlga.

Tingimused ja taotlemise kord on avaldatud Sotsiaalkindlustusameti elatisabi lehel.

Kui kaua tuleb lapsele elatist maksta?

Vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe alati lapse 18. sünnipäeval. Seaduses ette nähtud õpingute korral võib laps olla õigustatud ülalpidamist saama kuni 21-aastaseks saamiseni. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise arvestus erineb alaealise lapse seadusjärgsest miinimumvalemist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas elatise miinimum on 2026. aastal 318,62 eurot?

318,62 eurot on 1. aprill 2026 tavapärase ühe lapse arvestuse näidissumma. Täpne makstav elatis võib olla suurem või väiksem sõltuvalt seaduses nimetatud asjaoludest.

Kas 3% arvutatakse maksva vanema palgast?

Ei. Seadusjärgses miinimumvalemis kasutatakse Eesti eelmise kalendriaasta keskmist brutokuupalka, mitte konkreetse vanema töötasu.

Kas saab nõuda elatist viimase 12 kuu eest?

Jah, hagimenetluses saab nõuda täitmata ülalpidamiskohustuse eest elatist kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuvat nõuet ei saa esitada maksekäsu kiirmenetluses.

Kas kokkulepe asendab kohtulahendit?

Nõuetele vastav notariaalne kokkulepe või Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud täidetav vanemluskokkulepe võib võimaldada elatise sundtäitmist ilma uue kohtulahendita.

Ametlikud allikad

• Perekonnaseadus, eelkõige § 101 ja § 108 – Riigi Teataja
• Jurist Aitab: kuidas määratakse elatise suurus?
• Jurist Aitab: kuidas esitada elatishagi?
• Sotsiaalkindlustusamet: riiklik perelepitus
• Sotsiaalkindlustusamet: elatisabi

Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda

Artikkel on informatiivne ega asenda individuaalset õigusnõustamist. Artikli koostamisel kasutati tehisintellekti abi; õiguslikud põhiandmed kontrolliti avalikest allikatest 19.10.2026 seisuga.