Kas pank peab petturite võetud raha tagastama? Euroopa Kohtu otsus 2026
15. oktoobril 2026 selgitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C‑70/25 (Tukowiecka), et pank ei saa keelduda autoriseerimata makse viivitamatust tagastamisest üksnes seetõttu, et peab klienti raskelt hooletuks. See ei tähenda, et iga pettuse tõttu kaotatud summa tuleb lõplikult hüvitada.
Mis juhtus ja mida kohus otsustas?
Poolas müüs inimene internetiplatvormil eset. Pettur saatis näilise ostu kinnitamise lingi, mis avas võltsitud pangalehe. Ohver sisestas oma pangatunnused ning kurjategija kandis tema kontolt ligikaudu 700 eurot välja. Pank keeldus raha tagastamast, viidates kliendi raskele hooletusele.
Kohus leidis, et autoriseerimata tehingu korral tuleb summa üldjuhul kohe tagastada ja hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks pärast tehingu märkamist või sellest teavitamist. Pelgalt kahtlus kliendi raske hooletuse suhtes ei õigusta algse tagasimakse peatamist.
Pärast tagasimakset võib pank nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et klient rikkus oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohese tagasimakse erand eeldab põhjendatud kahtlust kliendi enda pettuses ja asjaomase asutuse teavitamist.
Millal see reegel kehtib ja millal mitte?
Autoriseerimata makse tähendab maksetehingut, milleks maksja ei andnud nõuetekohast nõusolekut. Näiteks kui keegi kasutab varastatud ligipääsuandmeid ja algatab makse ilma kontoomaniku loata.
Kui inimene kinnitas ise ülekande petturi juhiste järgi, ei saa automaatselt eeldada, et tegu oli autoriseerimata maksega. Smart‑ID või Mobiil‑ID kinnituse tähendus sõltub sellest, mida täpselt kinnitati ja millised tõendid on olemas.
Ka edukas sisselogimine või turvakoodi kasutamine ei tõenda üksi, et klient makse autoriseeris või käitus raskelt hooletult. Pank peab esitama oma väiteid toetavad tõendid.
Mida teha kohe, kui raha on kadunud?
1. Helista viivitamata oma panga ametlikule hädaabi- või klienditoe numbrile. Palu blokeerida kompromiteeritud ligipääsud ja maksevahendid ning proovida makset peatada või tagasi kutsuda.
2. Teata kirjalikult, milliseid tehinguid sa ei autoriseerinud. Märgi summad, kuupäevad ja kellaajad ning taotle tagasimakset; palu pangal registreerida kaebus.
3. Teavita politseid ja säilita tõendid: makseväljavõtted, sõnumid, veebiaadressid, ekraanipildid, kõnelogid ja pangaga peetud kirjavahetus.
4. Vaheta paroolid usaldusväärsest seadmest, kontrolli oma ligipääse ja ära kinnita ühtegi uut Smart‑ID või Mobiil‑ID päringut, mida sa ise ei algatanud.
Kuhu Eestis pöörduda, kui pank raha ei tagasta?
Kõigepealt esita pangale kirjalik vaie või kaebus ning palu põhjendatud otsust. Viita vajaduse korral PSD2 artiklitele 71–74, Euroopa Kohtu otsusele C‑70/25 ja võlaõigusseaduse §‑le 733².
Kui vastus ei ole piisav, võid pöörduda Finantsinspektsiooni poole. Järelevalveasutus saab küsida pangalt selgitusi ja anda sõltumatut teavet, kuid ei lahenda isiku ja panga vahelist rahalist vaidlust ega mõista hüvitist välja.
Võid uurida Tarbijavaidluste Komisjoni menetluse sobivust oma juhtumile, sest selle pädevus sõltub vaidluse liigist ja osapooltest. Siduvat rahalist lahendit võib olla vaja nõuda kohtust; suurema summa korral kaalu õigusabi. Kuriteokahtlusest teata politseile sõltumata pangavaidlusest.
Kas ka varasemate juhtumite puhul saab nõuda tagasimakset?
PSD2 artikkel 71 näeb üldreeglina ette, et klient peab loata tehingust teatama põhjendamatu viivituseta, hiljemalt 13 kuu jooksul pärast konto debiteerimist, kui pank on nõutava teabe kättesaadavaks teinud. See ei ole lubadus, et kõik vanemad vaidlused saab automaatselt uuesti avada.
Kui pank keeldus varem raha tagastamast väitega, et klient oli hooletu, tasub dokumente ja tähtaja küsimust eraldi hinnata.
Ametlikud allikad
- Euroopa Kohtu otsus C‑70/25 (täistekst, EN)
- Euroopa Kohtu ametlik pressiteade (PDF, EN)
- PSD2 direktiiv, artiklid 69–74 (ET)
- Võlaõigusseadus, eelkõige § 733² ja § 733⁷
- Finantsinspektsioon: kaebuse esitamine
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Tarbijavaidluste komisjon: avalduse esitamine
Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda
Milliseid nippe kasutavad petturid, kuidas võltsitakse panganumbreid ja mida enne Smart-ID kinnitust kontrollida?
Selgitame, kuidas Euroopa Liit plaanib tugevdada makseturvalisust ja vähendada pettuseriski.
Kuidas toimib saaja nime ja IBAN-i kontroll ning mida see aitab enne ülekannet märgata?
Praktilised nõuanded paroolide, makseandmete ja kahtlaste linkide turvaliseks kasutamiseks.
Easyfindis saad oma teenuseid ja ettevõtet tutvustada eraldi lehel: lisada kirjelduse, fotod, video, PDF-failid, kontaktid ja eripakkumised. Oluline info on huvilisele ühes kohas ning leht võib olla leitav ka otsingumootorites.
Aktuaalsed pakkumised Easyfindis
Kui palju sinu töö maksab?
Vali teenus ja töö maht ning vaata ligikaudset hinda.