Töötukassa teenused ettevõtjatele: kuidas saada toetust koolituseks ja palgakulude katmiseks

Eesti Töötukassa ei tegele ainult töötute toetamisega. Tööandja saab kasutada Töötukassa abi sobiva töötaja leidmisel, töötajate koolitamisel ning teatud sihtrühma kuuluva inimese palkamisel. Mõnel juhul on võimalik saada hüvitist ka tööpraktika juhendamise eest või vähendada tervisepiiranguga töötaja palkamisega seotud kulusid.

Toetus ei teki siiski automaatselt. Igal teenusel on oma sihtrühm, tähtajad ja tingimused ning enamasti tuleb tegevus Töötukassaga kokku leppida enne koolituse alustamist või inimese tööle asumist.

Lühidalt: koolitustoetus võib katta üldjuhul kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid sama töötaja koolitamiseks makstakse ühele tööandjale toetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Palgatoetus katab 50% töötaja palgakulust seaduses sätestatud ülempiirini, kuid seda saab kasutada ainult kindlatele tingimustele vastava töötu palkamisel.

Artiklis toodud tingimused on kontrollitud 7. septembril 2026. Enne taotluse esitamist tuleb vaadata üle konkreetse teenuse kehtivad tingimused Töötukassa veebilehel, sest teenuste eelarve, sihtrühmad ja nõuded võivad muutuda.

Kes saab Töötukassa tööandjatele mõeldud teenuseid kasutada?

Töötukassa teenused ei ole üks üldine toetus, mida saab kasutada iga ettevõtlusega seotud kulu katmiseks. Õigus sõltub konkreetsest teenusest.

Koolitustoetust võivad taotleda:

• eraõiguslikud juriidilised isikud, näiteks osaühingud ja aktsiaseltsid;
• füüsilisest isikust ettevõtjad tööandjana;
• kohaliku omavalitsuse üksuse asutused.

Palgatoetust võivad taotleda ka füüsilised isikud, kui nad võtavad nõuetele vastava töötu tööle vähemalt kuueks kuuks või tähtajatu töölepinguga.

See tähendab, et üksnes ettevõtte omamisest ei piisa. Näiteks töötajateta osaühing ei saa taotleda toetust omaniku isiklikuks koolitamiseks lihtsalt põhjusel, et koolitus võiks ettevõttele kasulik olla. Koolitustoetus on seotud tööandja ja töötajaga ning töötaja tööleping peab vastama kehtestatud tingimustele.

Töötukassa teenuste õiguslik alus on tööturumeetmete seadus ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Tööhõiveprogramm 2024–2029“. Varem kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seadus asendati 1. jaanuaril 2024 tööturumeetmete seadusega.

Millist koolitustoetust saab tööandja 2026. aastal taotleda?

Töötukassa koolitustoetuse eesmärk on aidata tööandjal õpetada töötajatele majanduse muutustega kohanemiseks vajalikke oskusi. Toetust ei anta vabalt valitud koolitusele ainult seetõttu, et tööandja peab seda kasulikuks. Koolitus peab vastama vähemalt ühele programmis sätestatud alusele.

1. Koolitustoetus uue töötaja värbamisel

Toetust saab taotleda, kui töötaja võetakse tööle või ta asub teisele ametikohale valdkonna põhikutsealal, kus ametliku tööjõuvajaduse uuringu järgi nõudlus töötajate järele ületab pakkumist. Töötukassa võib erandina määrata ka muid ameteid, kui nende tööjõuvajadus tuleneb uuringus põhjendatud asjaoludest.

Tööandja peab kõigepealt otsima sobivat töötajat Töötukassa vahendusel registreeritud töötute seast. Kui sobivat inimest sealt ei leita, võib kandidaadi leida ka muul viisil ja tema koolitamiseks toetust taotleda.

Tööleping peab olema tähtajatu või kehtima pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Taotlus esitatakse pärast töölepingu sõlmimist, kuid enne koolituse algust ja hiljemalt nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest.

Kui tööandja võtab tööle Töötukassas töötuna arvel oleva sobiva inimese, võib toetus katta kuni 100% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. Täpsemad tingimused ja toetatavate ametite loetelu on Töötukassa värbamiskoolituse lehel.

2. Koolitustoetus ettevõtte muutuste olukorras

Toetust võib saada siis, kui töötajate teadmisi ja oskusi tuleb täiendada seoses:

• ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega;
• uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega;
• kvalifikatsiooninõuete uuenemisega.

Majandustegevuse ümberkorraldamine võib tähendada näiteks tootmis- või teenindusprotsessi olulist muutmist, uuele sihtturule sisenemist või uue tegevusvaldkonna lisamist, kui ümberkorraldusega kaasneb ka töötajate arvu muutus.

Uue tehnoloogia puhul peab tegemist olema seadme, masina või muu lahendusega, mille kasutamine eeldab töötajalt uusi teadmisi. Kvalifikatsiooninõuete muutus peab üldjuhul tulenema õigusakti või kutsestandardi muudatusest. Tehnoloogia või kvalifikatsiooninõude muudatus ei tohi olla toimunud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist.

Tingimused on avaldatud koolitustoetuse muutuste olukorra lehel.

3. Koolitustoetus eesti keele õppimiseks

Alates 1. jaanuarist 2026 saab tööandja taotleda koolitustoetust ainult sellise eesti keele täienduskoolituse jaoks, mis valmistab töötajat ette eesti keele tasemeeksamiks.

Toetust ei anta enam:

• ainult suhtluskeele õpetamiseks;
• A1-taseme koolituseks, sest sellel tasemel riiklikku tasemeeksamit ei korraldata.

Koolituse korraldajal peab olema tegevusluba vastava keeleoskustaseme eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. Seetõttu tuleb enne koolituse tellimist kontrollida nii õppekava eesmärki kui ka koolitusasutuse tegevusluba.

Lisainfo: koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks.

4. Koolitustoetus digioskuste arendamiseks

IKT-koolitustoetuse abil saab arendada töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskusi. Siia võivad tingimustele vastamisel kuuluda näiteks ettevõtte tööprotsessides vajalike tarkvarade, automatiseerimise, andmeanalüüsi, küberturvalisuse või muude digitaalsete lahenduste kasutamise oskused.

Koolituse nimetuses olev sõna „digitaalne“, „IT“ või „tehisintellekt“ ei taga veel toetuse saamist. Töötukassa hindab koolituse sisu, vajadust, maksumust ja seost töötaja tööga.

Kui vajalikku koolitust Eestis ei korraldata, võib kokkuleppel Töötukassaga olla võimalik osaleda välismaal toimuval koolitusel. Sellisel juhul saab abikõlblike kulude hulka kuuluda ka töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu. Väliskoolitus ei ole siiski automaatselt toetatav ning see tuleb enne kulude tegemist Töötukassaga kooskõlastada.

Lisainfo: koolitustoetus töötaja IKT-oskuste arendamiseks.

5. Koolitustoetus roheoskuste arendamiseks

Roheoskused aitavad parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning võtta ettevõttes laiemalt kasutusele ringmajanduse põhimõtteid.

Toetada saab õppimist Töötukassa avaldatud õppekavade ja õppeasutuste loetelu alusel. Erandina võib Töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata ka mõne muu tööturu vajadusest lähtuva õppekava.

Lisainfo: koolitustoetus töötaja roheoskuste arendamiseks.

Kui suur on koolitustoetus?

Töötukassaga eelneval kokkuleppel hüvitatakse üldjuhul kuni 80% abikõlblikest kuludest. Kui uue töötaja värbamisel võetakse tööle Töötukassas töötuna arvel olev sobiv inimene, võib hüvitis ulatuda kuni 100%-ni.

Sama tööandja saab sama töötaja koolitamiseks koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Piirmäära arvestatakse värbamise, muutuste olukorra, eesti keele ja IKT-oskuste koolituste peale kokku. Roheoskuste koolitustele rakendatakse eraldi 2500-eurost kolmeaastast piirmäära.

Toetusega võib hüvitada:

• koolituse maksumuse;
• töötaja koolitusel osaletud aja eest arvestatud tööjõukulu seaduses sätestatud tunnitöötasu alammäära ulatuses;
• välismaal toimuva koolitusega seotud sõidukulu, kui see on Töötukassaga eelnevalt kokku lepitud.

Töötukassa võib toetust vähendada või sellest keelduda, kui koolituse hind ei ole selle kestust ja võrreldavate koolituste hindu arvestades põhjendatud.

Millised üldtingimused peavad koolitustoetuse saamiseks olema täidetud?

Enne taotluse koostamist tasub kontrollida vähemalt järgmisi nõudeid:

• töötaja tööleping on tähtajatu või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
• kavandatud koolituste kogumaht on vähemalt 50 akadeemilist tundi;
• koolitus kestab kõige rohkem 12 kuud;
• koolitaja vastab täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele;
• taotlus esitatakse enne koolituse algust;
• muutuste, eesti keele, IKT- või roheoskuste koolituse puhul on tööandja tasunud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotlusele eelnenud 36 kuu jooksul;
• tööandjal ei ole vähemalt 100-eurost ajatamata maksuvõlga;
• tööandjal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruannet;
• tööandja ega koolitusasutuse suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud äriregistrist kustutamise hoiatust.

Toetust ei maksta töötaja eest, kelle töölepingu on sama tööandja taotlusele eelnenud kuue kuu jooksul koondamise tõttu üles öelnud.

Koolituskulu tõendavad dokumendid tuleb Töötukassale esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast koolituse lõppu. Arve tasumine peab olema tõendatav pangaülekandega.

Palgatoetus: millise töötaja palkamisel saab kulusid vähendada?

Palgatoetus ei ole üldine hüvitis iga uue töötaja palkamiseks. Selle eesmärk on toetada väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva töötu tööle asumist.

Palgatoetust võib saada, kui tööandja võtab tööle inimese, kes vastab vähemalt ühele tingimusele:

• ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
• ta on 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
• ta on olnud viimase 15 kuu jooksul töötuna arvel kokku vähemalt 12 kuud ning arvelolek on vahepeal lõppenud seaduses nimetatud põhjusel;
• ta vabanes vanglast töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul;
• tal on tervisest tulenev takistus ja ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud.

Töötajaga tuleb sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping. Sama inimese tööle võtmiseks saab tööandja palgatoetust taotleda ühe korra.

Palgatoetust ei maksta muu hulgas juhul, kui tööle võetav inimene on ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige või talle kuulub ettevõttest rohkem kui 50%. FIE ei saa toetust enda tööle võtmiseks.

Kui suur ja kui pikk on palgatoetus?

Palgatoetuse suurus on ühes kalendrikuus 50% töötaja palgakulust. Toetus ei või olla suurem kui 50% halduslepingus märgitud eeldatavast ühe kuu töötasust ega ületada kehtivat töötasu alammäära.

Üldjuhul makstakse palgatoetust töötaja tööle asumisest alates kuue kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud Töötukassaga sõlmitud halduslepingu kuupäevast. Tervisest tuleneva takistusega inimese puhul makstakse toetust kuni 12 kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest.

Tähtajalise töölepingu korral makstakse toetust poole töösuhte tähtaja eest, järgides seaduses sätestatud ülempiire.

Oluline: palgatoetus tuleb Töötukassaga kokku leppida enne inimese tööle asumist. Kui tööandja alustab töösuhet enne vajaliku halduslepingu sõlmimist, võib ta toetusest ilma jääda.

Samuti tuleb arvestada toetuse tagasinõudmise riskiga. Kui tööandja lõpetab töösuhte liiga vara omal algatusel ja seaduses nimetatud erand puudub, võib Töötukassa väljamakstud palgatoetuse tagasi nõuda.

Tööpraktika ei ole tasuta proovipäev

Tööpraktika eesmärk on anda tööotsijale töökogemus ning võimalus omandada töökohal töölesaamiseks vajalikke ametialaseid teadmisi ja oskusi.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmib Töötukassa tööandjaga halduslepingu. Praktika kestab üldjuhul kuni kaks kuud, kuid inimese suurema abivajaduse korral võib see kesta kuni neli kuud.

Tööandja peab määrama juhendaja. Üks juhendaja võib samal ajal juhendada või tugiisikuna toetada kokku kuni nelja inimest. Töötukassa maksab tööandjale praktikal osaletud päevade eest juhendamistasu:

• esimesel kuul 100% juhendamistasu päevamäärast;
• teisel kuul 75%;
• kolmandal ja neljandal kuul 50%.

Tööpraktika ajaks inimesega töölepingut ei sõlmita, kuid tööandja peab täitma programmis nimetatud tööaja, puhkeaja, alaealiste töötamise ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Tööpraktikat ei tohi kasutada tavalise töötaja asendamiseks ega tasuta tööjõu saamiseks. Selle sisu ja kestus peavad lähtuma praktikandi oskuste arendamise vajadusest.

Proovitöö on alates 1. septembrist 2026 taas kasutusel

Alates 1. septembrist 2026 pakub Töötukassa töövahenduse osana taas proovitöö teenust.

Proovitöö võimaldab:

• tööandjal hinnata kandidaadi tööoskusi;
• tööotsijal tutvuda enne töölepingu sõlmimist tööülesannete ja tööandja töökorraldusega.

Proovitöö ja tööpraktika ei ole sama teenus. Proovitöö eesmärk on kontrollida sobivust konkreetsele vabale töökohale, tööpraktika eesmärk aga arendada inimese oskusi ja anda talle töökogemus. Proovitöö tuleb korraldada Töötukassa kaudu ja selle tingimused tuleb enne alustamist konsultandiga kokku leppida.

Väljaspool Töötukassa teenust tuleb niinimetatud tasuta proovipäevadega olla väga ettevaatlik. Kui kandidaat teeb tööandja juhtimisel reaalset tööd, võib tegemist olla tasustatava töösuhtega. Töötaja sobivuse pikemaks hindamiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg.

Töötaja leidmine Töötukassa kaudu

Tööandja saab e-Töötukassas tasuta avaldada tööpakkumise ja tutvuda töökuulutusele sobivate kandidaatide CV-dega. Töötukassa saab aidata kandidaate eelvalida ning nõustada tööandjat värbamisega seotud küsimustes.

Töövahenduse kasutamine on eriti oluline siis, kui tööandja soovib taotleda uue töötaja koolitustoetust või palgatoetust. Toetuse saamise õigus on seotud konkreetse inimese staatuse ja töötuna arveloleku ajaga, mistõttu ei piisa kandidaadi enda kinnitusest. Tingimustele vastavuse kontrollib Töötukassa.

Lisainfo: Töötukassa töövahendus tööandjale.

Millist abi saab tervisepiiranguga inimese palkamisel?

Kui tööandja juures töötab või hakkab tööle tervisepiiranguga inimene, võib lisaks palgatoetusele olla võimalik kasutada teisi teenuseid:

• tööruumide või töövahendite kohandamine;
• tööalase abivahendi kasutada andmine;
• tugiisikuga töötamine;
• tööandja nõustamine;
• vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu hüvitamine.

Teenuse vajadust hinnatakse konkreetse inimese tervisepiirangu, tööülesannete ja töökeskkonna põhjal. Kõiki võimalusi ei määrata automaatselt ega tingimata korraga.

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega inimene, saab esitada Töötukassale taotluse riigipoolse sotsiaalmaksu tasumiseks. Taotlust ei saa üldjuhul esitada tagasiulatuvalt, mistõttu tasub see teha kohe, kui töösuhe ja töötaja õigus soodustusele on olemas.

Lisainfo: tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ja sotsiaalmaksu hüvitamine.

Kuidas toetust taotleda?

Täpsed sammud sõltuvad valitud teenusest, kuid tööandja jaoks on turvaline tegevusjärjekord järgmine.

1. Määratle tegelik vajadus

Pane kirja, kas ettevõte vajab uut töötajat, olemasoleva töötaja koolitamist, töökoha kohandamist või tuge konkreetse sihtrühma palkamiseks. Üks ja sama vajadus ei pruugi sobida mitme toetuse alla.

2. Kontrolli tingimusi enne siduvate kohustuste võtmist

Ära telli koolitust ega lase töötajal koolitusega alustada enne taotluse esitamist. Palgatoetuse puhul ära luba kandidaadil tööle asuda enne Töötukassaga vajaliku kokkuleppe ja halduslepingu sõlmimist.

3. Võta ühendust Töötukassa konsultandiga

Konsultant saab kontrollida, kas valitud teenus vastab ettevõtte ja töötaja olukorrale. Eriti oluline on eelnev nõustamine palgatoetuse, tööpraktika ja proovitöö puhul.

4. Esita taotlus e-Töötukassas

Ettevõtte nimel peab tegutsema seaduslik esindaja või volitatud isik. Koolitustoetuse taotluses tuleb põhjendada koolituse vajadust ning esitada andmed töötaja, koolituse, koolitaja, mahu, ajakava ja maksumuse kohta.

5. Oota otsus või sõlmi haldusleping

Taotluse esitamine ei tähenda veel toetuse saamist. Koolitusega või toetatava töösuhtega tohib alustada alles siis, kui Töötukassa otsus või kokkulepe seda võimaldab.

6. Säilita kuludokumendid ja täida aruandlusnõudeid

Hoia alles arved, pangaülekannete tõendid, osalemisandmed ja muud teenuse kasutamist tõendavad dokumendid. Sularahas tasutud või ebapiisavalt tõendatud kulu ei pruugi olla hüvitatav.

Levinumad vead, mille tõttu võib tööandja toetusest ilma jääda

Kõige sagedamini tekivad probleemid siis, kui tööandja:

• alustab koolitust enne taotluse esitamist;
• võtab inimese tööle enne palgatoetuse kokkuleppimist;
• eeldab, et iga kasulik koolitus vastab toetuse tingimustele;
• tellib 2026. aastal eesti keele suhtluskursuse, mis ei valmista ette tasemeeksamiks;
• valib koolitaja, kes ei vasta nõuetele või kellel puudub eesti keele koolituseks vajalik tegevusluba;
• ei arvesta vähemalt 50 akadeemilise tunni nõudega;
• jätab majandusaasta aruande esitamata;
• omab vähemalt 100-eurost ajatamata maksuvõlga;
• käsitleb tööpraktikat tasuta prooviperioodina;
• ei säilita arveid, pangaülekannete tõendeid või osalemisandmeid;
• lõpetab palgatoetusega töötaja töösuhte liiga vara ega arvesta toetuse tagasinõudmise võimalusega.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga Eesti ettevõte saab Töötukassalt koolitustoetust?

Ei. Taotleja, töötaja, tööleping, koolituse eesmärk, maht, koolitaja ja ettevõtte maksukäitumine peavad vastama konkreetse toetuse tingimustele.

Kas ettevõtte juhatuse liige saab enda koolitamiseks toetust?

Üksnes juhatuse liikmeks olemisest ei piisa. Koolitustoetus on seotud töötaja ja nõuetele vastava töölepinguga. Konkreetse inimese sobivus tuleb enne koolituse tellimist Töötukassaga üle kontrollida.

Kas koolitus võib olla lühem kui 50 akadeemilist tundi?

Tööandja koolitustoetuse puhul peab kavandatud koolituste kogumaht olema vähemalt 50 akadeemilist tundi. Üksikut lühikest seminari selle toetusega üldjuhul ei rahastata.

Kas Töötukassa hüvitab kogu koolituse hinna?

Üldjuhul hüvitatakse kuni 80% abikõlblikest kuludest. Töötukassas registreeritud töötu värbamisel võib toetus teatud tingimustel ulatuda 100%-ni. Sama töötaja kohta kehtib toetuse piirmäär.

Kas palgatoetust saab iga uue töötaja palkamisel?

Ei. Tööle võetav inimene peab kuuluma seaduses määratud sihtrühma. Tema sobivust palgatoetuse saamiseks kontrollib Töötukassa.

Kas tööpraktika ajal sõlmitakse tööleping?

Ei. Tööpraktika korraldamiseks sõlmivad halduslepingu Töötukassa ja tööandja. Tööandja peab siiski täitma programmis nimetatud tööaja ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Mis vahe on tööpraktikal ja proovitööl?

Tööpraktika arendab tööotsija ametialaseid teadmisi ja oskusi ning võib kesta mitu kuud. Proovitöö aitab hinnata kandidaadi sobivust konkreetsele vabale töökohale enne töölepingu sõlmimist.

Kokkuvõte

Töötukassa võib aidata tööandjal vähendada töötaja koolitamise või kindlasse sihtrühma kuuluva inimese palkamise kulusid, kuid toetust ei saa käsitleda automaatse hüvitisena. Kõige olulisem reegel on tegutseda õiges järjekorras: kontrolli tingimusi, räägi konsultandiga, esita taotlus ning alusta koolitust või töösuhet alles pärast vajalikku otsust või kokkulepet.

Kui ettevõte otsib töötajat, tasub kasutada Töötukassa töövahendust ning suurendada tööpakkumise nähtavust ka teistes sobivates kanalites. Easyfind.ee võimaldab avaldada tööpakkumisi ning tutvustada ühel lehel ettevõtet, töö sisu ja kandideerimiseks vajalikku kontaktteavet.

Ametlikud allikad

• Töötukassa teenused tööandjatele
• Koolitustoetus tööandjatele
• Palgatoetus
• Töövahendus
• Tööpraktika
• Proovitöö
• Tööturumeetmete seadus
• Tööhõiveprogramm 2024–2029

Toimetuse märkus: artikkel annab üldise ülevaate 7. septembril 2026 kehtinud tingimustest. Toetuse määramise otsustab Eesti Töötukassa konkreetse taotluse ja asjaolude põhjal. Enne kulude tegemist kontrolli alati konkreetse teenuse ajakohaseid tingimusi Töötukassa veebilehelt.

Artikli koostamisel kasutati tehisintellekti.