Digieurot hakatakse testima ka Eestis: kuidas proovitakse makseid poodides ja e-kaubanduses

Digieurot ei võeta veel kasutusele — seda hakatakse testima

Mis on digieuro?

Digieuro ehk digitaalne euro oleks Euroopa Keskpanga loodav euro digitaalsel kujul. Lihtsalt öeldes: see oleks uus elektrooniline makseviis, millega inimesed saaksid maksta poodides, e-poodides, teenuste eest ja omavahel.

Digieuro ei ole krüptoraha ega uus eraraha. See oleks keskpanga raha, nagu sularaha, kuid digitaalses vormis. Euroopa Keskpanga eesmärk ei ole sularaha kaotada, vaid pakkuda inimestele ja ettevõtetele lisavõimalust maksmiseks olukorras, kus üha rohkem tehinguid toimub digitaalselt.

Digieuro ehk digitaalne euro liigub järgmisse praktilisse etappi. Euroopa Keskpank valis 36 makseteenuse pakkujat, kes osalevad digieuro piloodis. Katseprojekt peaks algama 2027. aasta teises pooles ja kestma 12 kuud.

Eesti jaoks on oluline detail see, et piloot toimub ka Eestis. Euroopa Keskpanga teatel viiakse katse läbi Euroopa Keskpangas ja 19 euroala riigi keskpangas, nende seas ka Eestis.

See ei tähenda veel, et digitaalne euro võetakse Eestis ametlikult kasutusele. Tegemist on piloodiga, mille eesmärk on testida beetaversiooni päris elu makseolukordades: kuidas toimib makse poes, kohvikus, teeninduspunktis, inimeste vahel ja e-kaubanduses.

Ettevõtete jaoks on see oluline signaal. Mitte sellepärast, et kohe peaks kassasüsteemi välja vahetama, vaid sellepärast, et tulevased makseviisid hakkavad puudutama väga praktilisi küsimusi: kassad, terminalid, veebimaksed, tagastused, töötajate juhendamine ja kliendi usaldus.

Mida ECB piloodis testida tahab

Euroopa Keskpanga info järgi kasutatakse piloodis digieuro beetaversiooni. Eesmärk on kontrollida, kas süsteem on töökindel, kasutajasõbralik ja skaleeritav.

Piloodis testitakse muu hulgas:

• makseid füüsilistes müügikohtades;
• makseid teeninduskohtades, näiteks kohvikutes või igapäevateenuste juures;
• e-kaubanduse makseid;
• mobiilimakseid;
• inimestevahelisi makseid;
• võimalikke online- ja offline-stsenaariume;
• kaupmeeste valmisolekut digieuro makseid vastu võtta;
• makseteenuse pakkujate tehnilist ja operatiivset valmisolekut.

See tähendab, et digieuro ei jää ainult teooriaks või pangasiseste süsteemide testiks. Seda tahetakse proovida olukordades, mis sarnanevad tavalise kliendi igapäevasele maksekogemusele.

Kes piloodis osalevad

Euroopa Keskpank valis piloodi jaoks 36 makseteenuse pakkujat üle euroala. Nende seas on nii panku kui ka makselahenduste ettevõtteid.

Osad teenusepakkujad hakkavad piloodis aitama kasutajatel digieuro beetateenustele ligi pääseda. Teised keskenduvad kaupmeeste poolele ehk sellele, kuidas ettevõtted saavad digieuro makseid vastu võtta.

Piloodis osalevad ka euroala keskpankade töötajad ja valitud kaupmehed. ECB on toonud näitena igapäevaseid olukordi, nagu maksmine kohvikus või teenuse eest.

Täpne nimekiri, millistes konkreetsetes asukohtades ja milliste kaupmeeste juures digieuro pilooditeenuseid pakutakse, kinnitatakse hiljem. Seetõttu ei ole praegu õige väita, et iga Eesti pood, kohvik või e-pood saab 2027. aastal digieurot testida. Õigem on öelda: Eesti kuulub piloodi riikide hulka ning testimine puudutab valitud osalejaid.

Miks see puudutab ka väikest ettevõtet

Esmapilgul võib tunduda, et digieuro on suurte pankade ja makseteenuse pakkujate teema. Tegelikult puudutab see lõpuks väga lihtsat küsimust: kuidas klient maksab ja kuidas ettevõte selle makse vastu võtab.

Kui digitaalne euro jõuab pärast pilooti kunagi laiemasse kasutusse, võib see mõjutada väga erinevaid ettevõtteid:

• poode;
• kohvikuid ja restorane;
• ilusalonge;
• remonditöökodasid;
• eraspetsialiste;
• e-poode;
• teenusepakkujaid;
• ürituste korraldajaid;
• broneeringupõhiseid ettevõtteid;
• turul ja laatadel tegutsevaid müüjaid.

Kõige rohkem puudutab see neid, kellel on juba praegu mitu maksekanalit: kohapealne makse, ettemaks, veebimakse, arve, broneering, osaline tagastus või tühistamine.

1. Pood ja teeninduskoht: kuidas võiks makse välja näha

Füüsilises müügikohas võib digieuro tulevikus töötada ühe lisamakseviisina sularaha, kaardi ja mobiilimakse kõrval.

Näiteks klient ostab toote või maksab teenuse eest. Kassas valib ta digieuro makse. Makse võib toimuda telefoni, kaardi, rakenduse või muu tehnilise lahenduse kaudu. Müüja näeb kinnitust ja tehing kajastub kassasüsteemis.

Ettevõtte jaoks tekivad siin väga praktilised küsimused:

• kas olemasolev terminal toetab uut makseviisi;
• kas makse läheb kassas õigesse kategooriasse;
• kas töötaja näeb kinnitust piisavalt kiiresti;
• kas makse toimib ka suure kliendivoo ajal;
• kuidas vormistatakse tšekk;
• kuidas lahendada ebaõnnestunud või pooleli jäänud tehing.

See ei ole ainult tehniline teema. Kui makseprotsess on aeglane või töötaja ei tea, mida teha, muutub kliendikogemus halvemaks.

2. Kohvikud ja restoranid: kiirus on kriitiline

Kohvikutes, restoranides ja kiirteeninduses on maksekiirus eriti oluline. Klient ei taha oodata, töötaja ei taha segadust ja järjekord ei tohi venida.

Kui digieurot testitakse igapäevastes teeninduskohtades, siis on üks suur küsimus just see, kas makse on piisavalt lihtne ja kiire.

Restorani või kohviku jaoks on olulised näiteks:

• kas makse saab teha lauas või ainult kassas;
• kas teenindaja näeb maksekinnitust kohe;
• kuidas jagada arvet mitme inimese vahel;
• kuidas toimib jootraha;
• kuidas teha tagastus, kui tellimuses oli viga;
• kuidas lahendada olukord, kus internet või terminal tõrgub.

Need tunduvad väikesed detailid, kuid just sellised detailid otsustavad, kas uus makseviis on päriselus kasutatav või mitte.

3. E-kaubandus: uus maksevalik ostukorvis

E-kaubanduses võib digieuro tulevikus ilmuda ostukorvi ühe maksevalikuna kaardimakse, pangalingi, makselingi või järelmaksu kõrvale.

E-poe jaoks on kõige olulisemad küsimused:

• kuidas digieuro makse ostukorvis kuvatakse;
• kas klient saab maksta mobiilis sama lihtsalt kui arvutis;
• kas maksekinnitus jõuab e-poodi kohe;
• kuidas tellimus automaatselt kinnitatakse;
• kuidas teha osaline või täielik tagastus;
• kuidas käsitleda tühistatud tellimusi;
• kuidas toimib makse juhul, kui klient katkestab ostu poole pealt.

Kui makseviis on kliendile arusaamatu, võib ost katkeda. Seetõttu ei piisa ainult tehnilisest lisamisest. E-pood peab mõtlema ka selgitustele, kasutajakogemusele ja tagastusloogikale.

4. Tagastused: koht, kus tekib kõige rohkem vaidlusi

Ettevõtted räägivad uute makseviiside puhul tavaliselt sellest, kuidas raha vastu võtta. Tegelikult on sama tähtis küsimus: kuidas raha tagasi maksta.

Digieuro puhul tuleb läbi mõelda:

• kas tagastus toimub samasse digieuro rahakotti;
• kuidas teha osaline tagastus;
• kuidas vormistada tagastus kassas;
• kuidas siduda tagastus algse ostuga;
• mida teha, kui klient soovib raha tagasi teisele makseviisile;
• kui kiiresti klient tagastust näeb;
• kuidas lahendada vaidlus vale või topeltmakse korral.

Väikeettevõtte jaoks on see eriti oluline. Klient ei mõtle maksesüsteemi tehnilistele detailidele. Tema jaoks on tähtis, et raha liiguks kiiresti ja õigesse kohta.

Seetõttu tasub juba praegu oma tagastustingimused üle vaadata. Need peaksid olema nähtavad kodulehel, e-poes, ettevõtte profiilis või teenuse kirjelduses.

Hea üldine põhimõte on:

Tagastus tehakse võimaluse korral sama makseviisi kaudu, millega klient algselt maksis. Täpne tagastuse aeg sõltub makseteenuse pakkujast ja konkreetse tehingu tingimustest.

5. Offline-maksed: miks see võib olla Eesti jaoks huvitav

Üks digieuro arutelude oluline osa on offline-maksete võimalus. See tähendab, et makse võiks teatud tingimustel toimuda ka siis, kui internetiühendus puudub või on ajutiselt häiritud.

Eestis võib see olla kasulik näiteks:

• laatadel;
• väliüritustel;
• suvekohvikutes;
• turismipiirkondades;
• väiksemates asulates;
• teenusepakkujatel, kes käivad kliendi juures;
• ajutiste internetitõrgete korral.

Samas ei tasu seda ette kujutada kui piiramatut „maksa alati ilma internetita” lahendust. Offline-maksed vajavad tõenäoliselt limiite, turvareegleid ja hilisemat sünkroniseerimist.

Ettevõtte jaoks on peamine küsimus: kas makse on piisavalt usaldusväärne, et seda päriselt kasutada ka olukorras, kus ühendus pole ideaalne.

6. Mida peaks ettevõte praegu tegema

Digieuro piloot ei tähenda, et ettevõte peaks kohe investeerima uude kassasse või terminali. Aga see on hea hetk oma makseprotsessid üle vaadata.

Kontrollige, milliseid makseviise te praegu pakute

Kas klient saab maksta ainult sularahas? Ainult ülekandega? Kaardiga? Kas teil on veebimakse, makselink või ettemaksu võimalus?

Mida rohkem makseviise ettevõte pakub, seda olulisem on, et need oleksid selgelt kirjeldatud.

Vaadake üle tagastustingimused

Kui tagastuste kord on praegu ebaselge, tasub see enne uute makseviiside lisandumist korda teha.

Kirjutage lihtsalt ja arusaadavalt:

• millal saab raha tagasi;
• millal tagastust ei tehta;
• kas võimalik on osaline tagastus;
• kuidas käib broneeringu tühistamine;
• kui kaua võib tagastus aega võtta.

Küsige oma makseteenuse pakkujalt valmisoleku kohta

Kui teie ettevõte kasutab terminali, e-poe makselahendust või kassasüsteemi, tasub jälgida, millal teenusepakkuja hakkab digieuro kohta infot jagama.

Olulised küsimused on:

• kas süsteem hakkab digieurot toetama;
• kas lisandub eraldi tasu;
• kuidas käib tagastus;
• kas lahendus töötab ka mobiilis;
• kas see sobib füüsilisse müügikohta ja e-poodi.

Juhendage töötajaid

Kui uus makseviis kunagi kasutusele tuleb, peab töötaja oskama kliendile vastata. Juhend ei pea olema pikk, kuid see peab olema praktiline:

• kuidas makset alustada;
• kuidas kontrollida kinnitust;
• mida teha vea korral;
• kuidas vormistada tagastus;
• kelle poole pöörduda tehnilise probleemi korral.

7. Miks peaks teenusepakkuja oma info juba praegu korda tegema

Maksete muutumine ei puuduta ainult terminali või panka. See puudutab kogu klienditeekonda.

Klient tahab enne ühenduse võtmist teada:

• mida ettevõte pakub;
• mis teenus maksab;
• kuidas saab maksta;
• kas on vaja ettemaksu;
• mis juhtub tühistamisel;
• kas ettevõte on usaldusväärne;
• kuidas kiiresti ühendust võtta.

Easyfindis saab ettevõtte kuulutus toimida nagu väike ärileht: kirjeldus, fotod, video, PDF hinnakirja või tingimustega, ettevõtte info, kontaktinupud, arvustused ja hinnangud. See aitab kliendil teha otsuse kiiremini ja vähendab küsimusi enne ostu või broneeringut.

Kui tulevikus lisanduvad uued makseviisid, on kõige paremas positsioonis need ettevõtted, kelle teenuseinfo ja tingimused on juba praegu selged.

8. Mida kindlasti mitte väita

Digieuro teemal on lihtne üle pingutada. Ettevõtte jaoks on oluline eristada fakti ja spekulatsiooni.

Praegu ei ole õige väita, et digitaalne euro võetakse Eestis 2027. aastal kasutusele.

Õige on öelda, et 2027. aasta teises pooles peaks algama 12-kuuline piloot, milles osaleb ka Eesti.

Ei ole õige väita, et kõik Eesti poed ja e-poed saavad digieurot testida.

Õige on öelda, et piloodis osalevad valitud makseteenuse pakkujad, valitud kaupmehed ja euroala keskpankade töötajad.

Ei ole õige väita, et digieuro asendab sularaha.

Õige on öelda, et digieuro eesmärk on täiendada olemasolevaid makseviise, mitte sularaha ära kaotada.

Ei ole õige väita, et digieuro on kindlasti ettevõttele tasuta.

Õige on öelda, et lõplikud tasud ja tingimused sõltuvad õigusraamist, pankadest, makseteenuse pakkujatest ja tehnilisest lahendusest.

Kokkuvõte: Eesti ettevõtted ei pea paanitsema, aga peavad jälgima

Digieuro piloot Eestis ei tähenda kohest muudatust igapäevastes maksetes. See tähendab, et digitaalset eurot hakatakse päriselule sarnastes tingimustes testima: poodides, teeninduskohtades, e-kaubanduses ja inimestevahelistes maksetes.

Ettevõtete jaoks on kõige olulisem jälgida, kuidas arenevad makseteenuse pakkujate lahendused, kassasüsteemide tugi, e-poe integratsioonid ja tagastuste reeglid.

Praegu ei pea väikeettevõtja tegema suuri investeeringuid. Küll aga tasub korda teha makseinfo, tagastustingimused, teenusekirjeldused ja kliendisuhtlus.

Kui uus makseviis kunagi laiemalt kasutusele jõuab, võidavad need ettevõtted, kellel on juba täna selge ja usaldusväärne klienditeekond — alates kuulutusest ja hinnainfost kuni makse, tagastuse ja korduva pöördumiseni.

Korraldad üritust, pakud Eestis teenuseid või müüd toted? Registreeru Easyfindis

Kas korraldad festivali, laata, kontserti, koolitust, töötuba või pereüritust? Või pakud Eestis teenuseid või müüd tooteid ja soovid, et potentsiaalsed kliendid sind lihtsamini leiaksid?

Registreeru Easyfindi portaalis ja loo oma ettevõttele või tegevusele nähtav profiil.

Easyfindis saad:

• avaldada oma teenuse, ettevõtte või sündmuse kuulutuse;
• lisada kirjelduse, fotod, video ja PDF-faili;
• tutvustada oma ettevõtet ühes kohas;
• koguda klientide arvustusi ja hinnanguid;
• avaldada eripakkumisi;
• jõuda inimesteni, kes otsivad juba konkreetset teenust, ettevõtet või sündmust;
• suurendada oma leitavust otsingumootorites;
• avaldada ekspertartikleid ja näidata oma valdkonna teadmisi.

Sotsiaalmeedia postitus kaob kiiresti uudisvoogu, kuid Easyfindi profiil ja kuulutused jäävad inimestele leitavaks ka hiljem.

Loo konto, vali sobiv pakett ja lisa oma ettevõte, teenus või järgmine sündmus Easyfindi.

*Artikli koostamisel kasutati tehisintellekti abi. Sisu võib sisaldada ebatäpsusi või ajas muutuvat infot, seetõttu tasub olulised detailid ametlikest allikatest üle kontrollida.