Liiklustrahvid ja punktisüsteem Eestis 2026: mida juht peab teadma?

Liiklustrahvid Eestis 2026 võivad ulatuda mõnekümnest eurost kuni 2400 euroni ning raskema rikkumise korral võib juht kaotada juhtimisõiguse. Samal ajal tekitab jätkuvalt segadust küsimus, kas Eestis kehtib liiklusrikkumiste eest punktisüsteem.

Kui palju maksab kiiruskaamera trahv? Kas iga kiiruseületamise eest saab sama trahvi? Kas kaameratrahv läheb karistusregistrisse? Millal võib juhiloa kaotada ja mida tähendab rikkumine esmase juhiloa omanikule?

Allpool on praktiline ülevaade 2026. aastal kehtivatest reeglitest.

Kas Eestis kehtib 2026. aastal liiklusrikkumiste punktisüsteem?

Ei. Eestis ei kehti 2026. aasta augusti seisuga klassikalist veapunktisüsteemi, kus näiteks kiiruseületamise, punase tule või telefoni kasutamise eest lisatakse juhile teatud arv punkte ning kindla punktisumma saavutamisel võetakse juhiluba ära.

Seega ei ole Eestis korrektne öelda, et juht saab mõne rikkumise eest näiteks „3 punkti“ või „5 punkti“.

See ei tähenda aga, et korduvatel või rasketel rikkumistel ei oleks tagajärgi. Kehtiv süsteem võimaldab sõltuvalt rikkumisest määrata rahatrahvi, aresti või võtta juhtimisõiguse ära juba ühe rikkumise eest.

Transpordiameti liiklusohutusprogramm 2026–2035 keskendub muu hulgas süstemaatiliste liiklusrikkujate väljaselgitamisele ja neile sobivate mõjutusmeetmete rakendamisele.

👉 Transpordiamet – liiklusohutusprogramm 2026–2035

Kui suur on trahviühik Eestis 2026?

Karistusseadustiku § 47 järgi on üks trahviühik 8 eurot. See summa kehtib alates 1. jaanuarist 2025.

Oluline: kui seaduses on kirjas „kuni 100 trahviühikut“, tähendab see maksimaalset võimalikku rahatrahvi, mitte automaatselt igale rikkujale määratavat summat.

👉 Karistusseadustik – Riigi Teataja

Kiiruseületamise trahvid Eestis 2026

Mootorsõidukijuhi kiiruseületamise võimalikud karistused on sätestatud liiklusseaduse §-s 227.

Kiiruse ületamine kuni 20 km/h

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h võib karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

2026. aastal tähendab see maksimaalselt:

30 × 8 € = 240 €.

See ei tähenda, et näiteks 5 või 10 km/h kiiruseületamise eest määratakse tavapärases väärteomenetluses automaatselt 240 euro suurune trahv.

Kiiruse ületamine 21–40 km/h

Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 21–40 km/h, võib karistuseks olla:

• rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 800 €; või
• juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks.

Kiiruse ületamine 41–60 km/h

Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 41–60 km/h, võib karistuseks olla:

• rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk 1600 €;
• arest; või
• juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks.

Kiiruse ületamine üle 60 km/h

Üle 60 km/h kiiruseületamise korral võib karistuseks olla:

• rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 2400 €;
• arest; või
• juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks.

👉 Liiklusseadus – Riigi Teataja

Kiiruskaamera trahv 2026: 1 km/h = 7 eurot

Automaatse kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületamise puhul on oluline eristada seda tavapärasest väärteomenetlusest.

Transpordiamet kinnitab 2026. aastal kehtiva reegli:

Näiteks:

Just siin oli varasemates internetiallikates sageli vananenud info. Hoiatustrahvi maksimaalne määr ei ole 2026. aastal enam 300 eurot, vaid 420 eurot.

👉 Transpordiamet – kiiruskaamerad, trahvimäärad ja mõõtemetoodika

Mida tähendab „arvesse minev kiiruseületamine“?

Kaamera mõõdetud number ja trahvi arvutamisel kasutatav kiiruseületamine ei ole tingimata üks ja sama.

Transpordiamet selgitab, et kiiruse mõõtmisel esineb mõõtemääramatus ning seda võetakse mõõtmistulemuse töötlemisel arvesse.

Kiiruskaameral on ka sekkumiskünnis ehk kiirus, millest alates juhtumit menetletakse. Transpordiameti 2026. aasta info järgi hakatakse statsionaarsete kaamerate juhtumeid menetlema näiteks:

• 50 km/h alas alates menetletavast kiirusest 53 km/h;
• 70 km/h alas alates 73 km/h;
• 90 km/h alas alates 93 km/h;
• 100 km/h alas alates 103 km/h;
• 110 km/h alas alates 113 km/h.

Seetõttu on korrektsem öelda, et 7 euroga korrutatakse menetluses arvesse minev kiiruseületamine, mitte lihtsalt auto spidomeetril või kaamera esialgses mõõtmises nähtav number.

👉 Vaata Transpordiameti ametlikku selgitust

Kas kiiruskaamera trahv läheb karistusregistrisse?

Kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi karistusregistrisse ei kanta.

Väärteomenetluse seadustiku § 54¹ järgi ei ole mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus.

See tähendab, et hoiatustrahvi:

• ei kanta karistusregistrisse;
• ei käsitata tavapärase väärteokaristusena;
• ei saa kasutada süüteo korduvuse arvestamisel samal viisil nagu karistusregistrisse kantud karistust.

Hoiatustrahvi maksimaalne määr on 420 eurot.

👉 Väärteomenetluse seadustik – Riigi Teataja

Mis on mõjutustrahv?

Eestis kasutatakse teatud rikkumiste puhul ka lühimenetlust, mille käigus võidakse määrata mõjutustrahv.

Ka mõjutustrahvi puhul on oluline erinevus tavalisest väärteokaristusest.

Väärteomenetluse seadustiku järgi:

• mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus;
• seda ei kanta karistusregistrisse;
• sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel.

2026. aastal on mõjutustrahvi üldine maksimaalmäär 160 eurot, kuid konkreetse rikkumise mõjutustrahvi määr sätestatakse vastavas seaduses.

👉 Väärteomenetluse seadustik – Riigi Teataja

Alkohol ja autojuhtimine: millised karistused võivad järgneda?

Liiklusseaduse § 224 käsitleb mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Vere alkoholisisaldus 0,20–0,49 mg/g

Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 mg või väljahingatavas õhus 0,10–0,24 mg/l, võib karistuseks olla:

• rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 800 €; või
• juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks.

Vere alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg/g

Kui vere alkoholisisaldus on 0,50–1,49 mg/g või väljahingatavas õhus 0,25–0,74 mg/l, võib karistuseks olla:

• rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 2400 €;
• arest; või
• juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks.

Kui juhi seisund kvalifitseerub juba joobeseisundiks, võib tegemist olla kuriteoga ning vastutus tuleneda karistusseadustiku §-st 424.

👉 Liiklusseadus – Riigi Teataja
👉 Karistusseadustik – Riigi Teataja

Kas juhiloa võib kaotada ilma punktisüsteemita?

Jah. Eestis ei pea juht koguma mingit kindlat arvu punkte selleks, et juhtimisõigusest ilma jääda.

Näiteks võimaldab liiklusseadus kiiruseületamise eest juhtimisõiguse ära võtta juba ühe rikkumise korral:

• 21–40 km/h üle lubatud kiiruse – kuni 6 kuuks;
• 41–60 km/h üle lubatud kiiruse – kuni 12 kuuks;
• üle 60 km/h – kuni 24 kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine võib olla võimalik ka teiste raskemate liiklusrikkumiste puhul.

Mis juhtub pärast pikemat juhtimisõiguse äravõtmist?

Juhiloa tagasisaamine ei tähenda alati lihtsalt karistusaja lõppemist.

Transpordiameti järgi:

• kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähem kui 12 kuuks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks edukalt sooritada liiklusteooriaeksam;
• kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks või kauemaks, tuleb edukalt sooritada nii liiklusteooria- kui ka sõidueksam.

👉 Transpordiamet – juhtimisõiguse kategooriad ja tingimused

Miks peab esmase juhiloa omanik olema eriti ettevaatlik?

Esmase juhiloa puhul võivad liiklusrikkumise tagajärjed mõjutada ka juhiloa vahetamist.

Transpordiameti info järgi tuleb esmase juhiloa omanikul, kellel on juhiloa vahetamise ajal viimase 12 kuu jooksul jõustunud kehtivaid liiklusalaseid karistusi, sooritada juhiloa vahetamiseks liiklusteooriaeksam.

Lisaks kehtivad esmase juhtimisõiguse taotlemisel piirangud teatud raskemate ja korduvate liiklusrikkumiste korral.

👉 Transpordiamet – esmane juhiluba

Kuidas kontrollida oma liiklusalaseid karistusi?

Karistusregistrisse kantud karistusi saab kontrollida e-toimiku kaudu.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse järgi saab inimene e-toimikusse sisse logides teha enda kohta karistusregistri päringu. Enda andmete pärimine e-toimikus on tasuta.

Tasub siiski meeles pidada, et kõik liiklusega seotud rahalised nõuded ei ilmu karistusregistrisse. Näiteks kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ja lühimenetluses määratud mõjutustrahvi sinna ei kanta.

👉 Registrite ja Infosüsteemide Keskus – karistusregister

Kas kiiruskaamera trahvi saab vaidlustada?

Jah. Automaatse kiiruskaameraga fikseeritud rikkumise korral saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade.

Transpordiameti järgi lisatakse trahviteatele maksekorraldus ja eeltäidetud vaidlustusvorm.

Väärteomenetluse seadustiku järgi on trahviteate adressaadil õigus trahviteade vaidlustada 30 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Samuti võib sõiduki eest vastutav isik taotleda koopiat fotost, mille abil rikkumine tuvastati. Foto küsimine iseenesest trahvi tasumise tähtaega ei peata.

👉 Transpordiamet – trahvimäärad ja trahviteade
👉 Väärteomenetluse seadustik – Riigi Teataja

Liiklustrahvid Eestis 2026: kõige olulisem lühidalt

Kokkuvõte

Eestis ei kehti 2026. aastal klassikalist liiklusrikkumiste punktisüsteemi, kuid see ei tähenda, et raskete või korduvate rikkumiste tagajärjed oleksid väikesed.

Üks trahviühik on 8 eurot ning raskema kiiruseületamise korral võib maksimaalne rahatrahv ulatuda 2400 euroni. Samuti võib juht kaotada juhtimisõiguse juba ühe tõsise rikkumise eest.

Automaatse kiiruskaamera puhul kehtib aga teine oluline reegel: iga menetluses arvesse minev ületatud km/h tähendab 7 eurot hoiatustrahvi ning hoiatustrahvi maksimaalne määr on 420 eurot.

Kui oled saanud trahviteate või väärteootsuse, tasub alati kontrollida, millise menetlusliigiga on tegemist. Hoiatustrahv, mõjutustrahv ja väärteomenetluses määratud rahatrahv ei ole õiguslikult üks ja sama asi.

Ametlikud allikad

• Riigi Teataja – Liiklusseadus
• Riigi Teataja – Karistusseadustik
• Riigi Teataja – Väärteomenetluse seadustik
• Transpordiamet – kiiruskaamerad
• Transpordiamet – liiklusohutusprogramm 2026–2035
• Transpordiamet – esmane juhiluba
• Transpordiamet – juhtimisõiguse kategooriad ja tingimused
• Registrite ja Infosüsteemide Keskus – karistusregister

Artikkel on informatiivne ega asenda õigusnõustamist. Konkreetse rikkumise korral tuleb lähtuda rikkumise ajal kehtinud õigusaktist ning menetleja tehtud otsusest.