Vähetuntud kohad Eestis: 15 erilist paika, mida tasub vähemalt korra külastada

1. Hara endine allveelaevade baas

📍 Aadress: Loksa metskond 134, Hara küla, Kuusalu vald, Harju maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Lahemaa rahvuspargis Juminda poolsaarel asuv Hara sadam mõjub nagu katkend mõnest külma sõja teemalisest filmist. Kauni mere, metsade ja väikeste rannakülade keskel seisavad massiivsed betoonrajatised, mis meenutavad piirkonna sõjalist minevikku.

Nõukogude ajal tegutses siin salajane sõjaväesadam ja demagnetiseerimisjaam. Seal töödeldi laevade ning allveelaevade keresid, et muuta need magnetmiinidele raskemini avastatavaks. Praegu moodustavad lagunevad kaid, betoonrajatised ja meri erakordselt kontrastse maastiku.

Hara sobib ajaloo-, arhitektuuri- ja fotograafiahuvilistele. Kohapeal saab osaleda ka giidiga ekskursioonidel, mille käigus räägitakse sadama kunagisest tegevusest ja militaarobjekti igapäevaelust.

Hea teada: vanadel kaidel võib olla kahjustatud ja piirdeta kohti. Ära mine suletud aladele ega varisemisohtlikesse rajatistesse.

2. Saula Siniallikad

📍 Asukoht: Saula küla, Kose vald, Harju maakond
📌 Koordinaadid: 59.215000, 25.042780
🗺️ Ava Google Mapsis

Tallinnast ligikaudu pooletunnise autosõidu kaugusel asuvad Saula Siniallikad, kuid paljud sõidavad neist Tartu maanteel lihtsalt mööda.

Tegemist on kolme suurema allikaga: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas. Nende vesi paistab vastavalt sinakasrohelise, pruunikasmusta või hallikassinise tooniga. Erinevad värvid tekivad valguse peegeldumisel läbi läbipaistva vee allika põhjas liikuvatelt liivaosakestelt.

Eesti rahvapärimuses on allikaid peetud pühadeks ja nende veele on omistatud tervendavat mõju. Tänapäeval tasub siia tulla eelkõige vaikuse, erilise veevärvi ja müstilise atmosfääri pärast.

Parklast viib allikateni umbes 700 meetri pikkune loodusrada. Koht on avatud aasta läbi, kuid kõige värvikam võib vesi paista päikesepaistelise ilmaga.

Hea teada: parklast viib allikateni metsarada. Pärast vihma ja talvel võivad raja osad olla libedad.

3. Käsmu kivikülv

📍 Raja algus: Laane tee 7, Käsmu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
📌 Koordinaadid: 59.602650, 25.917056
🗺️ Ava Google Mapsis

Käsmu tuntakse eelkõige valgete majade, meremuuseumi ja kaptenite küla ajaloo tõttu. Küla lõpus metsas peitub aga hoopis teistsugune vaatamisväärsus – tohutu kivikülv.

Suurel metsaalal paiknevad üksteise kõrval erineva suurusega rändrahnud, mis jõudsid siia koos mandriliustikuga. Puhka Eestis andmetel peetakse Käsmu kivikülvi Põhja-Euroopa suurimaks. Suurim rahn, Matsikivi ehk Eremiit, on 4,8 meetrit kõrge ja selle ümbermõõt ulatub 14,7 meetrini.

Kivikülvi saab avastada Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Ligikaudu 4,2 kilomeetri pikkune rada algab kabeli juurest ning tutvustab korraga nii rannaküla ajalugu kui ka poolsaare loodust.

Kõige parem on kivikülvi külastada ajal, mil maapinnal pole paksu lund. Kivid võivad vihmase ilmaga olla libedad, mistõttu tuleb nende vahel liikuda ettevaatlikult.

Hea teada: märjad ja samblaga kaetud kivid võivad olla väga libedad.

4. Kuimetsa karstiala

📍 Asukoht: Iida küla, Rapla vald, Rapla maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Kuimetsa karstiala on paik, kus tavalise metsa ja rohumaa all peitub terve maa-alune maailm.

Piirkonnas saab näha karstilehtreid, langatusorge, süvendeid, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on piisavalt suured, et inimene saaks neisse sisse kõndida. See teeb Kuimetsast ühe Eesti mitmekesisema ja huvitavama karstiala.

Eriti põnev on piirkond kevadise suurvee ajal, mil osa süvendeid täitub veega ja maastik võib lühikese aja jooksul märgatavalt muutuda. Kuival ajal on seevastu paremini nähtavad paekivised moodustised ja koopasuudmed.

Hea teada: pinnas on ebatasane ja märja ilmaga libe. Tundmatutesse või kitsastesse käikudesse ei tasu siseneda.

5. Ungru lossi varemed

📍 Asukoht: Kiltsi küla, Haapsalu linn, Lääne maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Haapsalu lähedal Kiltsi külas seisavad ühe Eesti romantilisema ja samal ajal kurvema ajalooga hoone varemed.

Ungru loss kavandati Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpse koopiana. Legendi järgi lasi krahv Ewald Adam Gustav Paul Constantin von Ungern-Sternberg selle ehitada naise jaoks, kes ei soovinud oma kodulossist lahkuda. Ehitus jäi aga pooleli pärast naise surma.

Kuigi loss ei valminud kunagi täielikult, peetakse seda üheks Eesti mõjuvamaks neobarokseks ehitiseks. Allesjäänud seinad, aknaavad ja tornid annavad aimu sellest, kui suurejooneliseks hoone kavandati.

Ungru varemed sobivad hästi peatuseks teel Haapsallu või Rohuküla sadamasse. Kõige ilusama valguse leiavad fotograafid siit tavaliselt varahommikul või enne päikeseloojangut.

Hea teada: ära roni müüridele ega mine ebastabiilsete konstruktsioonide alla.

6. Tuhu matkarada

📍 Asukoht: Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
📌 Koordinaadid: 58.567668, 23.824722
🗺️ Ava Google Mapsis

Kui Viru ja Mukri raba tunduvad nädalavahetusel liiga rahvarohked, tasub suunduda Tuhu sohu.

Tuhu matkarada on vaid umbes 950 meetrit pikk ning kulgeb valdavalt mööda laudteed. See teeb rajast hea valiku inimesele, kes soovib rabamaastikku näha, kuid ei taha ette võtta mitmetunnist matka.

Rada viib läbi avatud soo ning pakub võimalust jälgida, kuidas muutuvad taimestik, veesilmad ja maastiku värvid eri aastaaegadel. Eriti vaikne on siin varahommikul või tööpäeva õhtul.

Hea teada: märja ilmaga, härmatisega ja talvel võib laudtee olla väga libe.

7. Kurisu neeluauk Hiiumaal

📍 Aadress: Sepa, Kurisu küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Kurisu neeluauk ei pruugi kuival suvepäeval esmapilgul väga dramaatiline tunduda. Kevadise suurvee ajal võib sellest aga saada üks Hiiumaa omapärasemaid loodusnähtusi.

Tegemist on suure karstilehtriga, kuhu kaob Pihla soost tulev oja. Lehtri ülemise serva läbimõõt on ligikaudu 32 meetrit ja sügavus 6,2 meetrit. Kuival ajal võib põhjas näha paest aluspõhja ja väikest koopaava. Suurveega täitub lehter veega ning meenutab ajutist järve.

Maa alla kadunud vesi ilmub uuesti maapinnale umbes kolme kilomeetri kaugusel Pihla küla lähistel.

Kurisu sobib hästi Hiiumaa ringreisi peatuseks, kuid kõige muljetavaldavam on koht tavaliselt kevadel või pärast pikemat vihmaperioodi.

Parim aeg külastamiseks: kevadine suurvesi või pikemale vihmaperioodile järgnev aeg.

8. Saxby tuletorn Vormsil

📍 Asukoht: Saxby küla, Vormsi vald, Lääne maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Vormsi jääb paljude Eesti reisijate marsruudilt kõrvale ning just seetõttu on saarel säilinud eriline vaikus ja aeglane elurütm.

Saare läänerannikul asuv Saxby tuletorn ehitati 1864. aastal. Valge metallist tuletorn seisab kivisel rannal ning selle juurest avaneb avar vaade merele ja päikeseloojangule. Tuletorni tuli paikneb 27 meetri kõrgusel.

Hea teada: torni külastamise võimalus sõltub hooajast. Kontrolli enne sõitu ka praamigraafikut.

9. Aidu karjäär

📍 Asukoht: Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Aidu karjäär on hea näide sellest, kuidas endine tööstusmaastik võib muutuda üheks Eesti omapärasemaks seikluspiirkonnaks.

Pärast kaevandamise lõppemist täitus osa karjäärist veega. Nüüd kulgevad kõrgete paekivivallide vahel pikad sinakasrohelise veega kanalid. Mõnes kohas kaovad endised teed otse vette ning vee alt võib näha puid ja kunagise kaevanduse jälgi.

Karjääriala läbivad matkarajad ning kanalite ületamiseks on rajatud tõmbeparved. Aidu piirkonnas korraldatakse ka giidiga matku, kanuu- ja parvematku, SUP-sõite ning maastikusafareid.

Siin tuleb arvestada järskude nõlvade, lahtise kiviklibu ja raskesti hinnatavate veesügavustega. Esmakordsel külastusel on mõistlik kasutada tähistatud marsruuti või minna koos retkejuhiga.

Hea teada: alal on järske nõlvu, lahtist kiviklibu ja sügavat vett. Esimesel külastusel eelista tähistatud rada või giidiga retke.

Need artiklid võivad samuti huvi pakkuda

10. Kurtna järvestik

📍 Raja algus: Nõmmjärve parkla, Vasavere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Kurtna järvestik võib Eesti kaardil tunduda tagasihoidliku metsaalana, kuid selle sisse on koondunud erakordselt palju järvi.

Umbes 30 ruutkilomeetri suurusel alal paikneb ligikaudu 42 järve. Üheks parimaks viisiks piirkonda avastada on umbes üheksa kilomeetri pikkune Kurtna ringikujuline matkarada, millelt võib näha kuni kümmet või ühtteist järve.

Rada algab Nõmmjärve parklast ning läbib männimetsi, mõhnastikke ja erineva iseloomuga järvede ümbrust. Teele jäävad puhke- ja lõkkekohad ning soojal ajal saab mõne järve ääres ujumispeatuse teha.

Kurtna sobib inimesele, kes soovib ühe matka jooksul näha võimalikult vaheldusrikast loodust, kuid eelistab tuntud rabade asemel vaiksemaid metsateid.

Hea teada: kogu ringi läbimiseks varu mitu tundi ning võta kaasa joogivesi ja putukatõrjevahend.

11. Poruni matkarada

📍 Asukoht: Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Alutaguse rahvuspargis asuv Poruni matkarada viib matkaja läbi ühe Eesti kõige põlisema ilmega metsa.

Rada kulgeb mööda Poruni jõe kallast Narva jõe suunas ja tagasi. Piirkonna väärtus seisneb vanades laialehelistes metsades, jõeäärses taimestikus ja väheses inimmõjus.

Poruni ei ole klassikaline korrastatud linnalähedane jalutusrada. Siin tuleb olla valmis juurikateks, poriseks pinnaseks, mahalangenud puudeks ja putukateks. Vastutasuks saab kogeda vaikust, mida populaarsematel matkaradadel kohtab järjest harvem.

Enne väljasõitu tasub kontrollida tee- ja rajaolusid, eriti pärast torme või pikaajalisi vihmasid.

Hea teada: rajal võivad olla juured, pori, mahalangenud puud ja üleujutatud lõigud.

12. Meenikunno raba

📍 Asukoht: Nohipalo küla, Räpina vald, Põlva maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Meenikunno on üks Lõuna-Eesti kaunimaid rabasid, kuid võrreldes Tallinna lähedal asuvate matkaradadega jõuab siia märksa vähem juhukülastajaid.

Rabas on laudtee, vaatetorn ja matkamajad. Teekonna ääres saab näha laukajärvi, rabasaari, turbasamblaid, sookailu, tupp-villpead ja teisi tüüpilisi sootaimi.

Meenikunno sobib eriti hästi varahommikuseks väljasõiduks. Udu, madal päike ja peegelsiledad laukad muudavad maastiku peaaegu ebamaiseks.

Pikema matka planeerimisel tasub uurida erinevaid raja alguspunkte, sest piirkonnas saab kombineerida nii lühemaid jalutuskäike kui ka pikemaid ringe.

Parim aeg: varahommik, kui laukade kohal püsib udu ja madal päike peegeldub veepinnalt.

13. Viti järve matkarada

📍 Aadress: Elva metskond 15, Ketneri küla, Nõo vald, Tartu maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Elva lähedal asuv Viti järve matkarada erineb tavalisest tasasest metsarajast oma künkliku maastiku poolest.

Teekonnale jäävad Viti järv, matkaonn, lõkkekoht, piknikuala ja 20 meetri kõrgune puidust vaatetorn. Tornist ei avane klassikalist vaadet linnale või rabale – selle asemel näeb matkaja eri kõrgustes laiuvaid metsalatvu.

Rada sobib erinevas vanuses matkajatele, kuid tõusude, juurikate ja ebatasase pinnase tõttu ei ole see hea valik lapsevankriga liikumiseks.

Viti võib ühendada pikema Elva ürgoru matkaga, mille jooksul näeb metsajärvi, liivakivipaljandeid, lamminiite ja koprajälgi.

Hea teada: tõusude, puujuurte ja ebatasase pinnase tõttu ei sobi rada hästi lapsevankriga liikumiseks.

14. Helme koopad

📍 Asukoht: Kirikuküla, Tõrva vald, Valga maakond
📌 Koordinaadid: 58.017776, 25.880556
🗺️ Ava Google Mapsis

Helme mõisapargi lähedal asuvad koopad ja ordulinnuse varemed moodustavad ühe Lõuna-Eesti põnevama ajaloolis-loodusliku kompleksi.

Koobastes paljandub valge liivakivi. Algselt uuristasid koopaid allikad, kuid hiljem laiendasid neid inimesed. Arvatakse, et koopaid kasutati sõdade ajal pelgupaigana. Kunagi koosnes süsteem seitsmest omavahel ühendatud ruumist, millest suurimat kutsuti Moosese kirikuks. Osa vanadest käikudest on nüüdseks sisse varisenud.

Koobaste lähedal kõrguvad 14. sajandist pärineva Helme ordulinnuse varemed. Ühe väljasõidu jooksul saab seega näha koopaid, linnusemüüre, mõisaparki ja vanu legende.

Liivakiviseintele ei tohi midagi kraapida ning varisemisohu tõttu ei maksa suletud käikudesse siseneda.

Hea teada: liivakiviseintele ei tohi kraapida ega kirjutada. Ära sisene suletud või varisemisohtlikesse käikudesse.

15. Tindioru vesioinad

📍 Aadress: Tindioru, Tindi küla, Rõuge vald, Võru maakond
🗺️ Ava Google Mapsis

Rõuge ürgoru matkarajal ootab külastajat väike, kuid erakordselt huvitav insenertehniline vaatamisväärsus – Tindioru vesioinad.

Vesioinas on veejõul töötav pump, mis suudab vett kõrgemale pumbata ilma elektri või kütuseta. Tindiorus on neid kaks: esimene ehitati 1939. aastal ja teine 2002. aastal. Kui allikavesi süsteemi käivitab, hakkab pump tegema iseloomulikku rütmilist heli.

Vesioinaste juurde tasub minna mööda Rõuge ürgoru matkarada. Samasse päeva saab planeerida Ööbikuoru, Pesapuu vaatetorni, Rõuge järvede ja Eesti Ema monumendi külastuse.

See peatus sobib eriti hästi lastega perele, sest siin saab lihtsalt ja nähtavalt selgitada, kuidas vee energia võib mehhanismi tööle panna.

Hea teada: vihmase ilmaga võivad oru nõlvad ja trepid olla libedad.