E-poele tuleb kohustuslik taganemisnupp: mida peab ettevõtja enne 1. septembrit 2026 muutma?

Alates 1. septembrist 2026 muutub Eestis interneti kaudu tarbijatega lepinguid sõlmivate ettevõtjate jaoks üks oluline nõue: kui tarbijal on lepingust taganemise õigus, peab veebikeskkonnas olema võimalik seda õigust kasutada spetsiaalse taganemisnupu või samalaadse elektroonilise funktsiooni kaudu.

Tegemist ei ole enam eelnõuga. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatus võeti Riigikogus vastu 13. mail 2026 ning seadus jõustub 1. septembril 2026.

Lühidalt: mis muutub 1. septembril?

Kui tarbija sõlmib ettevõtjaga internetipõhise kasutajaliidese kaudu lepingu, mille puhul kehtib taganemisõigus, peab ettevõtja pakkuma võimalust esitada taganemisavaldus otse veebis.

See tähendab, et olukord, kus ostu saab teha mõne klikiga, kuid lepingust taganemiseks tuleb otsida PDF-vormi, kirjutada eraldi e-kiri või võtta klienditeenindusega ühendust, ei ole enam piisav.

Riigikogu selgituse järgi on muudatuse eesmärk muuta veebiostust või muust veebis sõlmitud lepingust taganemine sama lihtsaks kui lepingu sõlmimine.

Kas 14-päevane taganemisõigus on uus?

Ei.

Tarbijatel on olnud paljude sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul juba aastaid õigus lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda.

Uus on viis, kuidas tarbija peab saama seda õigust internetis kasutada.

Alates 1. septembrist ei piisa olukorras, kus uus nõue kohaldub, üksnes sellest, et müügitingimustes on kirjas e-posti aadress või allalaaditava taganemisavalduse link.

Veebikeskkonda tuleb luua elektrooniline taganemisfunktsioon.

Milline peab taganemisnupp olema?

Võlaõigusseadus sätestab, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema esile tõstetud ning tähistatud sõnadega:

„Taganen lepingust”

või muu sama selge, ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga.

See on oluline detail: seadus räägib taganemisnupust või sellesarnasest funktsioonist. Seega ei ole küsimus ainult veebidisaini ühe konkreetse nupu lisamises, vaid kogu elektroonilise taganemisprotsessi toimimises.

Funktsioon peab olema tarbijale kättesaadav ajal, mil tal on õigus lepingust taganeda.

Milliseid andmeid peab klient saama sisestada?

Taganemisfunktsioon peab võimaldama tarbijal esitada veebis vähemalt teabe, mille abil saab kindlaks teha:

• kes lepingust taganeb;
• millisest lepingust või tellimusest soovitakse taganeda;
• millise elektroonilise sidevahendi kaudu soovib tarbija saada taganemise kinnituse.

Seaduses on muu hulgas nimetatud tarbija nimi ning lepingu tuvastamiseks vajalikud andmed.

Praktikas võib e-poes selleks kasutada näiteks tellimuse numbrit, lepingu numbrit või muud konkreetset identifikaatorit.

Ühest „Taganen lepingust” nupust ei pruugi piisata

Uues regulatsioonis on sisuliselt ette nähtud ka teine samm.

Pärast vajalike andmete sisestamist peab tarbijal olema võimalik oma otsus kinnitada. Kinnitusfunktsioon peab olema tähistatud näiteks sõnadega:

„Kinnitan taganemise”

või muu sama ühemõttelise tekstiga.

Seega võiks e-poe protsess välja näha näiteks nii:

1. „Taganen lepingust” → 2. tellimuse ja kliendi andmed → 3. „Kinnitan taganemise” → 4. kinnitus kliendile.

See vähendab ka juhusliku kliki riski ning jätab nii ettevõtjale kui tarbijale selge jälje esitatud avaldusest.

Pärast taganemist peab klient saama kinnituse

Euroopa Liidu direktiiv, mille alusel Eesti regulatsiooni muudeti, näeb ette, et ettevõtja saadab tarbijale põhjendamatu viivituseta taganemisavalduse kättesaamise kinnituse püsival andmekandjal, näiteks e-posti teel.

Praktiliselt tähendab see, et ettevõtja ei tohiks ehitada lahendust, kus klient vajutab nuppu ja näeb ainult teadet „vorm saadetud”.

Mõistlik on saata automaatselt e-kiri, mis kinnitab, et taganemisavaldus on vastu võetud.

Kas nõue kehtib tõesti igale Eesti e-poele?

Mitte päris.

See on üks olulisemaid nüansse.

Seadus seob uue nõude internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepinguga taganemisõiguse olemasolu korral.

Seega tuleb kõigepealt küsida:

Kas selle konkreetse lepingu puhul on tarbijal seadusest tulenev taganemisõigus?

Kõigi kaupade ja teenuste puhul seda õigust ei ole.

Näiteks on võlaõigusseaduses juba praegu ette nähtud olukordi, kus tavapärane 14-päevane taganemisõigus ei kohaldu. Seetõttu ei tähenda uus seadus automaatselt, et absoluutselt iga veebis müüdava toote või teenuse kõrval peab olema taganemisnupp.

Samuti puudutab tarbijakaitse regulatsioon eelkõige ettevõtja ja tarbija vahelisi lepinguid, mitte tavapäraseid kahe ettevõtte vahelisi B2B-tehinguid.

Ka teenuste müüjad peaksid muudatust kontrollima

„Taganemisnupp” võib nime järgi jätta mulje, et muudatus puudutab ainult klassikalisi e-poode, kus müüakse riideid, tehnikat või muid füüsilisi kaupu.

See oleks liiga kitsas tõlgendus.

Riigikogu on muudatust selgitades toonud eraldi välja, et ka teenuse lõpetamist ei tohi muuta põhjendamatult keeruliseks olukorras, kus leping ise on sõlmitud veebis. Näitena on nimetatud interneti- ja mobiilsideteenuseid.

Seega peaksid muudatuse mõju kontrollima ka ettevõtted, kes müüvad veebis näiteks:

• teenuseid;
• liikmelisusi;
• tellimusi;
• digiteenuseid;
• side- või muid kestvuslepinguid;
• teatud finantsteenuseid.

Konkreetse lepingu puhul tuleb siiski alati eraldi hinnata, kas ja millises ulatuses taganemisõigus sellele kohaldub.

Aga kui tellimus tuleb e-posti või telefoni kaudu?

Uue funktsiooni nõue on seotud internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingutega.

See tähendab, et iga kaugteel sõlmitud leping ei muutu automaatselt „taganemisnupu lepinguks”.

Näiteks ainult telefoni või e-posti teel sõlmitud lepingu puhul võib olukord olla teine. Hübriidlahenduste puhul – näiteks kui suhtlus toimub e-posti teel, kuid leping allkirjastatakse hiljem veebikeskkonnas – sõltub hinnang konkreetse lepingu sõlmimise protsessist.

Kas taganemisnupp tähendab automaatselt raha tagastamist?

Ei.

Taganemisnupp ja kauba tagastamine ei ole üks ja sama asi.

Taganemisfunktsioon võimaldab tarbijal esitada ettevõtjale õiguslikult oluline teade, et ta soovib lepingust taganeda.

Pärast seda rakenduvad tavapärased taganemise tagajärjed: sõltuvalt lepingust võib klient näiteks pidada kauba ettevõtjale tagasi saatma ning ettevõtjal tekib kohustus teha seaduses ette nähtud korras tagasimaksed.

Seetõttu ei tasu programmeerida nuppu nii, et iga vajutus tühistaks automaatselt kogu tellimuse ja teeks kohe tagasimakse. Süsteem peab arvestama konkreetse tellimuse ja seadusest tulenevate tingimustega.

Mida peaks e-poe omanik tegema enne 1. septembrit?

Praegu, augustis 2026, ei tasu muudatust enam sügisesse lükata.

1. Kontrolli, milliseid lepinguid sinu veebis sõlmitakse

Kaardista eraldi:

• füüsilised kaubad;
• teenused;
• digitaalsed tooted;
• tellimuspõhised teenused;
• muud veebis sõlmitavad lepingud.

Seejärel kontrolli, millistel juhtudel on tarbijal taganemisõigus.

2. Võta ühendust e-poe arendaja või platvormi pakkujaga

Kui kasutad WooCommerce’i, Shopifyd, Magento lahendust või muud e-poeplatvormi, kontrolli, kas sinu praegune süsteem juba toetab Eesti uuele nõudele vastavat taganemisprotsessi.

Ära eelda, et lihtsalt olemasolev „Return” või „Cancel order” funktsioon vastab automaatselt Võlaõigusseaduse nõuetele.

3. Loo selgelt nähtav taganemisfunktsioon

Klient peab selle üles leidma ilma klienditeenindusele kirjutamata või mitut lehekülge tingimusi läbi lugemata.

Funktsiooni nimetus peab olema selge, näiteks:

Taganen lepingust

4. Loo taganemisvorm

Vorm peaks võimaldama vähemalt tuvastada tarbija ja konkreetse lepingu või tellimuse ning määrata viisi, kuidas klient saab kinnituse.

Ära küsi põhjendamatult palju lisainfot.

5. Lisa lõplik kinnitus

Pärast andmete kontrollimist peab klient saama oma taganemisavalduse selgelt kinnitada.

Näiteks:

Kinnitan taganemise

6. Seadista automaatne kinnitus

Pärast avalduse esitamist võiks kliendile automaatselt minna e-kiri, milles kinnitatakse taganemisavalduse kättesaamine.

7. Kontrolli mobiiliversiooni

Kui klient saab telefoni kaudu kahe minutiga ostu sooritada, kuid taganemisnupp kaob mobiilimenüü kolme taseme taha, võib lahendus olla nõude eesmärgiga vastuolus.

Testi kogu protsessi nii arvutis kui telefonis.

8. Uuenda müügitingimusi ja taganemisjuhendit

Kui sinu tingimustes on praegu kirjas ainult:

„Taganemiseks saatke avaldus e-posti aadressile…”

siis tuleb tekst pärast uue funktsiooni kasutuselevõttu üle vaadata.

Kirjelda kliendile selgelt ka elektroonilise taganemisfunktsiooni kasutamist.

Kas lihtsalt e-posti aadressist piisab pärast 1. septembrit?

Kui ettevõtjale kohaldub uus taganemisfunktsiooni nõue, siis ainult e-posti aadressi avaldamisest ei piisa.

Uue regulatsiooni mõte ongi selles, et tarbija ei peaks pärast mõne klikiga sõlmitud lepingut hakkama otsima klienditeeninduse aadressi, koostama eraldi kirja või laadima alla dokumenti.

Justiits- ja Digiministeerium on muudatuse eesmärgi kokku võtnud põhimõttega, et veebilepingust taganemine peab olema sama lihtne kui selle sõlmimine.

Kas nupp peab olema avalehel?

Seadus ei ütle lihtsalt, et taganemisnupp peab tingimata paiknema e-poe avalehe ülaosas.

Oluline on, et funktsioon oleks selgelt nähtav ja tarbijale hõlpsasti kättesaadav ajal, mil tarbijal on õigus lepingust taganeda.

Praktiliselt võiks sobiv asukoht olla näiteks:

• kliendi konto ja tellimuse juures;
• tellimuse detailvaates;
• eraldi selgelt leitaval „Lepingust taganemine” lehel.

Lahendust kavandades tasub lähtuda mitte küsimusest „kuidas nupp võimalikult vähe ruumi võtaks?”, vaid küsimusest „kas tavaline klient leiab selle kiiresti üles?”

Ettevõtjatele tähendab muudatus rohkemat kui ühe nupu lisamist

Tehniliselt võib taganemisnupu lisamine tunduda väikese muudatusena.

Tegelikult tasub üle vaadata kogu protsess:

klient → taganemisnupp → lepingu tuvastamine → taganemise kinnitamine → ettevõtjale teade → kliendile kinnitus → kauba või teenuse tagastamise protsess → tagasimakse.

Kui mõni neist etappidest jääb käsitsi tehtavaks, tasub läbi mõelda ka see, kes ettevõttes taganemisavaldusi jälgib ning kui kiiresti neile reageeritakse.

Korduma kippuvad küsimused

Millal muutub taganemisnupp kohustuslikuks?

Eestis jõustub Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatus 1. septembril 2026.

Kas 14-päevane taganemisõigus tekib alles septembrist?

Ei. Paljude kauglepingute puhul on 14-päevane taganemisõigus olemas juba praegu. Muutub eelkõige selle õiguse veebis kasutamise võimalus.

Kas taganemiseks peab klient põhjuse kirjutama?

Tavapärase 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel ei pea tarbija üldjuhul oma otsust põhjendama.

Kas nupp peab kandma täpselt teksti „Taganen lepingust”?

Seadus lubab kasutada ka muud sama ühemõttelist ja kergesti loetavat sõnastust, kuid „Taganen lepingust” on seaduses otseselt toodud näide.

Kas piisab tavalisest PDF-taganemisvormist?

Kui uue taganemisfunktsiooni nõue konkreetsele lepingule kohaldub, ei asenda ainult allalaaditav PDF seaduses nõutud veebipõhist funktsiooni.

Kas muudatus puudutab ainult kaupade müüjaid?

Ei. Regulatsioon võib puudutada ka veebis sõlmitavaid teenuse- ja muid tarbijalepinguid. Riigikogu on eraldi rõhutanud, et veebis sõlmitud teenuse lõpetamine peab samuti olema tarbijale lihtne.

Kokkuvõte

1. september 2026 on Eesti e-kaubanduse jaoks oluline kuupäev.

Ettevõtjad, kes sõlmivad tarbijatega internetipõhise kasutajaliidese kaudu lepinguid, peaksid juba praegu kontrollima, kas nende veebikeskkond vastab uuele taganemisfunktsiooni nõudele.

Kõige olulisemad küsimused on:

• kas kliendil on konkreetse lepingu puhul taganemisõigus;
• kas ta leiab taganemisfunktsiooni kiiresti;
• kas lepingut saab üheselt tuvastada;
• kas klient saab oma otsuse veebis kinnitada;
• kas ettevõte saadab talle taganemisavalduse kättesaamise kinnituse.

Kõige halvem lahendus oleks hakata seda kontrollima 1. septembril. Kui e-pood vajab arendust, tasub muudatus teha ja läbi testida enne seaduse jõustumist.

Ametlikud allikad

Muudatuse õiguslik alus on Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus, mis avaldati Riigi Teatajas 20. mail 2026.

Kehtiva Võlaõigusseaduse uues redaktsioonis on sätestatud internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu taganemisfunktsiooni nõuded.

Muudatus põhineb Euroopa Liidu direktiivil (EL) 2023/2673.

Artikli koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi. Kuigi teave on kontrollitud ametlike allikate põhjal, võivad õigusaktid ja nende tõlgendused muutuda. Konkreetse juhtumi puhul tasub vajadusel küsida nõu pädevalt spetsialistilt.